Hajji Rauban oli tugev, lihaseline ja tuntud oma kodulinnas, Marawis, islamiusulises linnas Lõuna-Filipiinidel. Mõned vaatasid talle alt üles, mõned põlastasid ning enamik kartsid teda; ta nautis sedasorti austust ja väge, mida pimedam pool pakub.

Rauban oli kartmatu lindprii, armutu jõugujuht, kelle nime seostati inimröövide, smuugeldamise ja teiste ebaseaduslike tegevustega, kaasa arvatud mõrvaga. Austus, mida tema vastu üles näidati, põhines hirmul.

Kuuludes Mariani hõimu, pidas Rauban lugu oma islami-juurtest. Ta oli teinud palverännaku Mekasse, kuid ei lõpetanud sellega. Mitmete aastate jooksul tegi ta veel üksteist sarnast palverännakut, mis teenis talle austava "Hajji" tiitli, millega teda nüüd tunti.

Ta oli oma elukaaslase leidnud, kui käis muusikakonkursil Marawis. Seal esines Myrna, kaunis kuueteistkümneaastane laulja, kes talle meeldima hakkas. Ta tahtis teda endale naiseks võtta ja seda ta ka tegi. Ta röövis tüdruku ja sundis teda oma naiseks saama. Sellised olid Rauban Manta võtted.

Myrna süda oli täis ärevust. Esimesed aastad elas ta pidevas hirmus oma abikaasa ebaseaduslike tegude ees. Tundus, nagu oleks mees alati mingis jamas. Mõnikord tuli ta koju raskete pussitamishaavadega mõnest kaklusest. Kuid lõpuks muutus Myrna tuimaks oma keskkonna suhtes ja sai selle aina täisõiguslikumaks osaks. Ta ühines isegi oma abikaasaga lihtsate rahateenimisvõimaluste otsinguil, mis tekkisid mehe lindprii-vägitükkidest.

Ühel päeval külastas Mantade kodu üks võõras. See oli härra Casiani Oclarit, kirjandusevangelist. Rauban polnud kodus, kui ta tuli, kuid Myrna oli ja teda hakkas huvitama, mida külalisel öelda oli. Mees tegi hea tutvustuse ning Myrna ostis talt terve komplekti raamatuid. Naisel oli hea meel, kui kuulis, et ta võis lisaks võtta osa "Prohvetikuulutuse hääle" kirjalikust piiblikursusest ja oli agaralt nõus. Piiblikursuse lõpul pöördus vend Oclarit tagasi, et nende kodus edasisi piibliuurimisi viia läbi. Rauban oli varsti nende õpingute vastu ja sepitses kõikvõimalikke viise, kuidas neid takistada ja sellele ustavale töölisele kahju teha, kuid ta ei saanud. Ta oli hämmingus, et võib olla vägi, mis on temast endast tugevam ning hoiab teda tagasi sellele kirjandusevangelistile kahju tegemast.

Myrna jätkas oma Jumala sõna õpinguid ja rõõmustas tõe üle, mida õppis. Aasta hiljem, kui Rauban oli taas Mekas, palus naine ristimist. Myrna, ta kolm last ja kakskümmend sugulast said kõik samal päeval ristitud.

Kuid see ei ole loo lõpp. Mida võttis omalt poolt ette Rauban?