Kas sa oled kunagi tundnud identseid kaksikuid? Enamik meist on. Nad on hämmastav looming! Sa vaatad üht ja mõtled teisest. Sa kutsud üht ja saad mõlemad. Ja kui nad on ühtmoodi riides? Siis oleme lausa segaduses.

Sinu jaoks võib olla üllatus teada saada, et hingamispäeval on kaksikõde. Ei, see pole reede ega pühapäev. Kes see on? Meie, inimesed, oleme sellel planeedil aja jälgimiseks pööranud pilgu taeva poole. Me arvutasime maa pika teekonna ümber päikese ja nimetasime selle aastaks. Me mõõtsime kuu teekonna ümber maa ja nimetasime selle kuuks. Me tegime kindlaks maa ühe pöörde ümber oma telje ja kuulutasime selle 24-tunniseks päevaks. Aga mida me jälgisime, missuguste taevakehade liikumise järgi määrasime nädala? Mitte ühegi järgi. Meie seitsmelise ajaühiku, seitsmepäevase nädala jaoks ei ole astronoomilist (ega astroloogilist) põhjendust.

Nagu Robert Odom nutikalt täheldas: „Seitsmepäevane nädal ei ole aja looduslik jaotus ja see pole seotud ühegi taevakeha liikumisega. Loomise aruanne 1. Moosese raamatus, kümme käsku ja Moosese seadus näitavad selgelt, et see oli algselt Jumala sisseseatud korraldus ning hingamispäeva kaksikõde.” („Sunday in Roman Paganism”, lk 241, kaldkiri lisatud)

Mõlemad, nii loomise aruanne 1. Moosese raamatus kui ka neljas käsk 2. Moosese raamatus paljastavad pühaliku seose seitsmepäevase nädala ja seitsmenda päeva hingamispäeva vahel. Loogiliselt oli seitsmeks jaotatud nädala ainus põhjus see, et inimkond võiks jälgida seitsmenda päeva hingamispäeva ja oma iganädalast kohtumist Loojaga. Sest „seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev”. (2Ms 20:10) Seega ei peaks olema üllatav, et loheks muutunud madu valas oma saatanliku viha mõlemale jumalikule ajakingile − pole üllatav, et lõpuks nimetati seitsmepäevane nädal astroloogia jumalate järgi, pole üllatav, et tema järeletehtud hingamispäev nimetati päikesejumala järgi. Kõige selle pärast ei ole üllatav, et valitute Jumal valis ühe päeva just nende jaoks. Ja enda jaoks. Iga nädala lõpus.