Jeesus ütles need sõnad taevasele Isale vahetult enne oma surma. Ta palvetas nende eest, kes olid Ta surma mõistnud ja risti löönud. Pange tähele, et nad ei teadnud, mida nad teevad. Nad ei mõistnud, mis tegelikult toimus, – miks Ta suri –, kuigi nad olid selles kaasosalised.

Paulus rõhutab seda olulist momenti. Ta räägib saladusest, mida Jumal teeb kadunud maailmale evangeeliumi läbi. “Ükski praeguse aja valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud” (1Kr 2:8).

Kas sa oled kunagi selle salmi tähenduse üle mõtelnud? Inimesed üldiselt ei mõistnud, mis toimus. Isegi “praeguse aja valitsejad”, kes Ta surmale määrasid – kiriklikud ja poliitilised võimukandjad ning sõdurid, kes Ta ristile naelutasid, kui ka need, kes Teda pilkasid –, ei mõistnud eriti, mis toimus.

Kui see on tõsi, kes siis tegelikult Jeesuse risti lõi? “[Jeesus Kristus, kes on Õige] on meil eestkostja Isa juures ning Tema on lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pattude eest” (1Jh 2:1, 2). Kes siis vastutab Jeesuse ristisurma eest? Judea juhid? Jah, neil oli osa selles. Nad olid patused. Roomlased? Jah, Pilaatusel ja sõduritel oli osa selles. Nemad olid ka patused. Kuid ärgem peatugem siin. Ärgem peatugem Jeruusalemmas. Kuidas on lugu inimestega Roomas, Moskvas, Washingtonis, San Franciscos, Pekingis, Montevideos, Kaplinnas? Kuidas on lugu sinuga? Minuga? Me kõik hukkasime Jeesuse oma pattudega.

Kui tänulikud võime olla Jeesusele Tema palve eest Isale: “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” Palugem Temalt andestust kõigi oma pattude eest, et Ta surm ei oleks asjatu. Kas me saamegi teha midagi vähemat, kui arvestame Tema anni suurust ja Tema andestuspalve suuremeelsust?

H. M. S. Richards, Jr.