„Mis me siis ütleme?” Kolmas kord kasutab Paulus seda kirjanduslikku tehnikat. See küsimus oli üks osa dialoogist, mida alustasid Pauluse vastased, kes väitsid, et kui patt suureneb, siis ka arm rohkeneb. Seega peaks patt justkui hea asi olema.

Pauluse esimene [sarnase konstruktsiooni osana küsitud] „Mis me siis ütleme?” ilmus Rm 6:1, kus ta kujuteldav vastane ütleb: „Kas püsida patus, et arm suureneks?” Tõrjudes karmilt selle idee, näitab Paulus selgesti, et tõeline kristlane ei suudaks kunagi niimoodi isegi mõelda, sest ta on surnud patule ja tõusnud üles uude ellu Kristuses (Rm 6:2–14).

Tema teine „Mis siis”[meil tõlgitud: „Kuidas siis nüüd?”] tuli 15. salmis, kus apostel kujutleb oma vastaseid küsimas, kas siis sobib pattu teha, kui me ei ole mitte käsu all, vaid armu all. Veelkord osutab ta jõuliselt selle arutluse väärusele, näidates, kuidas arm juhib usu läbi kuulekusse (s. 15–23) ja et kuigi kristlane on surnud Seadusele kui päästevahendile, teenib ta ikkagi Jumalat Seaduse järgi uues ja sügavamas Vaimu väes. Selle selgitusprotsessi käigus on Paulus käsuseaduse kohta öelnud mitmeid mitte just meeldivaid fraase: Seadus „on … kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks” (Rm 5:20), „soetab viha” (Rm 4:15), ja „Seaduse kaudu tekivad patukired” (Rm 7:5). Paulus kardab, et mõned võivad tema poolt öeldust teha järelduse, et käsk iseenesest on kuri. Veelkord reageerib ta jõuliselt sellisele oletusele, kasutades samu kreekakeelseid sõnu, nagu Rm 6:2 ja 6:15, mis on tõlgitud: „Mitte sugugi!” Ülejäänud osa 7. peatükist on pühendatud käsu headuse, pühaduse ja vaimsuse kaitsmisele ning aitab lugejail näha, et probleem ei ole mitte käsk, vaid selle väärkasutus patuse inimloomuse poolt. Paulus jõuab siinkohal oma arutlusega väga raske umbsõlmeni, mille lahtiharutamine vajab sügavamat mõtlemist. Ühelt poolt püüab ta lugejatel aidata mõista, missugune häving neid ootab, kui nad rakendavad käsku päästevahendina. Teisest küljest aga tahab ta, et inimesed tunneksid ära käsuseaduse kui hea anni Jumalalt, millel on õigesti kasutatuna tohutu suur tähtsus uskliku elus. Roomlastele 7. peatükk pakub meile ühte silmapaistvamaist aruteludest käsu rollist kristlase elus. Üks olulisemaid asju, mida peame mõistma, on käsu tegelik koht meie ühisel teel Jumalaga.