Palve võtsime üksipulgi läbi, kuid lisan veel mõned kommentaarid. On huvitav, et ainus osa palvest, mida Jeesus ise kommenteeris, on viies lause. Kahtlemata teadis Ta, kui raske on enamikul meist teistele inimestele tõeliselt andestada. Seega tuleb Ta tagasi selle punkti juurde, et rõhutada eriliselt selle tähtsust.

Matteuse 6:12, 14, 15 ei ole ainsad kohad esimeses evangeeliumis, kus rõhutatakse meile õpetust Jumala andestuse edasiandmisest.

Kõige ilmekam ja täielikum teemakäsitlus on kirjas Matteuse 18:21–35. Võta aega, et need salmid hoolikalt läbi lugeda.

See lõik algab Peetruse huvitava küsimusega. Ta tahab teada, kui tihti ta peaks teistele andestama.

On huvitav, et Peetrus pakub oma küsimusele ka vastuse. Ta paneb ette seitse andestust.

Kui selle üle mõelda, siis seitse korda andestada on päris palju. See on aga kindlasti nii, kui sa mu autole seitse päeva järjest otsa tagurdad. Mõtle sellele.

Peetrus arvas ka, et ta on suuremeelne. Lõppude lõpuks arvasid tolle aja rabid, et on vale andestada rohkem kui kolm korda, kuna nad olid Aamose raamatust järeldanud, et Jumal andestab ainult kolm korda. Ja kindlasti ei saanud keegi olla armulisem kui Jumal.

Kuid Peetrus korrutas rabide kolm korda kahega ja lisas ühe veel pealekauba. Ta pidi arvama, et see on terve hunnik andestust, ja imestama, kui suuremeelne võib inimene olla. Kahtlemata ootas ta Jeesuselt kiitust. Võib-olla ütleb Jeesus isegi, et ta on liiga pehme ja helde. „Pealegi, Peetrus, sa ei saa lasta inimestel end ära kasutada.“

Peetrusel pidid silmad pealuust välja hüppama, kui Jeesus ütles, et me peaksime andestama seitsekümmend korda seitse korda.

Kas sina suudaksid seda? Kas peaksid?

Siin on midagi olulist. Homme pöördume tagasi Jeesuse rõhuasetuse juurde.