Minu enda palveteekond on pigem eklektiline. Olen laenanud teiste meetodeid ja olen selle võrra rikkam. Näiteks aastaid tagasi lugesin üht Dietrich Bonhoefferi kirja, mille ta kirjutas vangistuses, ja seal mainis ta oma heale sõbrale, et leidis suurt lohutust iga päev ühe psalmi lugemises. Ja sellest ajast peale olen teinud sama ning olen saanud tohutuid õnnistusi. Nii kui ma 150. psalmi lõpetan, alustan järgmisel hommikul 1. psalmiga. Need on kõige külluslikumad palved kogu kirjanduses ja ma tean, et need liigutavad ka sinu hinge.

Kord jõulude ajal andis mu ämm mulle Oswald Chambersi raamatu „Kirkuse kütkes”, mis on sajanditagune igapäevaste Kristuse-kesksete pühendustekstide kogumik. Ja nüüdseks juba üle kahekümne aasta on see minu hinge igal hommikul rikastanud.

Kolmanda palveharjumuse õppisin oma kadunud sõbralt Roger Morneau’lt, kes soovitas iga päev lugeda Jeesuse ristilöömise lugu ja jõuda nii kogu jumaliku väe tippu. Järeldasin, et kui see on hea tema jaoks, on see hea ka minule. Ja nii loen igal hommikul Matteuse 27:23−54. „”Põlvitades usus risti jalamil, on ta [patune] saavutanud kõige kõrgema koha, mida inimene võib saavutada.” („Apostlite teod”, lk 138) Mis oleks parem koht igapäevaseks põlvitamiseks kui Kolgata tipp!

Ühel päeval Matteuse 27. peatükki lugedes mõistsin äkki, et sellest käratseva rahvamassi hüüust sel reede hommikul Pilaatuse kohtusaali juures võiks saada mõjuvõimsa palve. „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!” Kas see pole see, mida mina ja iga usklik vanem igatseb oma lastele? Et Talle veri, just nagu see oli määritud valitute uksepiitadele Egiptusest vabastamise ööl, võiks saada piserdatud meie kodu ja meie laste südame uksepiidale. „Tema veri tulgu meie [me ei tohi jätta iseennast Jeesuse ohvri kaitsva varju alt välja] ja meie laste peale!” Ja miks lõpetada palvetamine siis, kui lapsed kasvavad suureks ja lahkuvad kodust? Vaimusilmas võid ikka minna kikivarvul sinna, kus nad magavad, ning anda oma lapsed Jumala kaitsva ja päästva armastuse hoolde.

Kui sa mõtled sellele, siis kas su palvenimekirjas on kellegi nimi, kes ei vaja seda palvet?