Ma usun, et ajaloo suurim vaimulik võitlus on lähedal ja ma kardan (ja ma kasutan seda sõna läbimõeldult), et see võib olla lähemal, kui keegi meist mõistab. See ülemaailmne vaimulik kriis on kahe vastandliku religioosse kogukonna vahel – üks, mis juhib suurt enamust maailmast võitluses selle eest, mis on olnud sajandeid tema ja ajalooline positsioon, ja teine, mis juhib vähemust vastupanus esimese võimu ülemvõimu vastu.
Kolm apokalüptilist inglit, kes sähvatavad üle kesköise taeva, teevad selgeks, et selles viimases kriisis on ainult kaks positsiooni, kaks ideoloogiat, kaks leeri. Nii kummalisena kui see ka ei kõla, maailm − iga religioon, valitsus, hõim ja rahvas – jaotatakse kahte kildkonda. See Taaveti ja Koljati kokkusobimatus otsustab ükskord lõplikult maa lojaalsuse universumi Loojale Jumalale … kas jah või ei? Ja kui sa otsustad selles kriisis oma truuduse arvude põhjal, on see maailma kõige lihtsam valik.
Ilmutusraamatu 14:6−12 kirjeldab selgelt neid kolme apokalüptilist inglit edasi andmas viimast hoiatus maale vahetult enne Kristuse tagasitulekut. (Vt salm 14) Meie tänane tekst kujutab esimest inglit, kes pea kohale lennujälge jättes toob sõnumi kogu tsiviliseeritud maailmale. Ja ärgu unustatagu, et tema sõnumit samastatakse „igavese evangeeliumiga”, s.t kõige täiuslikumate heade uudistega, mis on sama vanad kui Igavese troon. Käesoleva raamatu jaanuarikuu oli pühendatud Jumala järelejätmatule armastusele kogu loodu, kõigi Tema laste vastu, selle evangeelsele olemusele. Olgu selge, et kuigi kriisi lähenemine on etteaimatav, voolab selles viimases hoiatuses jumalik kirg südamest, mis sai juba kord murtud Kolgatal. Need on vastuhakkavale patusele head sõnumid!
„Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad.” (salm 7) Pole juhus, et selle esimese ingli kuulutuse tegelik sõnastus on võetud sõna-sõnalt Vana Testamendi kreekakeelsest neljanda käsu üleskutsest pidada meeles seitsmenda päeva hingamispäeva.
Mida tähendab see maailma jaoks ja valitute jaoks? See on vastupandamatu tõend, et hingamispäev kui Looja mälestusmärk on lõpukriisi keskmes. Niisiis? Kas pole siis sinu arvates praegu ideaalne aeg oma jumalateenimises kinnitada uuesti truudust meie Loojale?