Ükskord ammu elas kaks kuningat. Esimene neist oli despootlik. Ta vallutas planeedi Maa, võttis selle oma võimu alla ja valitses halastamatult. Tema eesmärk oli kontrollida iga mehe, naise ja lapse elu. Tema kuningriiki tabas häving ja kõigi hukk. Selle kuninga nimi on Patt.

Teine kuningas oli suure südamega ja helde. Tahtes parimat oma rahvale, tuli ta maa peale, et vabastada oma inimesed despootliku vaenlase käest. Tema eesmärgiks oli luua igavese õnne kuningriik. Selle kuninga nimi on Arm.

„Jutustus kahest kunigast” on oluline sõnum Kirjas roomlastele 1.–5. peatükini, mis on nüüd pärast Pauluse pikka arutelu patuprobleemist (Rm 1:18–3:20) ja Jumala lahendusest armu läbi (Rm 3:21–5:20) kokku võetud salmis Rm 5:21. James Montgomery Boice viitab, et Rm 5:21 räägib meile armust midagi sellist, millele me tavaliselt piisavalt tähelepanu ei pööra. See näitab, et arm on jõud. Tavaliselt me defineerime armu kui suhtumist, millega Jumal pakub pälvimatut teenust vääritutele. „Kuid arm on rohkem kui suhtumine. See on ka vägi, mis sirutub välja, et päästa need, kes ilma armu väeta hukkuksid.”

Selles mõttes tungib Arm Patu kuningriiki, et võidelda territooriumi ja Jumala käest ära kistud inimeste pärast. Siin on meil tegemist rohkem vaimse kui füüsilise võitlusega, kuid vaidlusküsimused on sama reaalsed. Rünnak on sama kaaluga ja otsustav, kui seda oli sissetung Normandiasse 6. juunil 1944. Jumal on pannud kõik, mis Tal on, ülegalaktilisse võitlusse Patuga ning Arm saavutab ülekaalu. Armu kuningriik on ühel päeval ainus kuningriik.

Paulus lõpetab oma pika arutelu patust ja selle probleemi lahendusest „Jeesuse Kristuse, meie Issanda” nimetamisega. Kuna Jeesus tegi meie pääste võimalikuks, siis ei väsi Paulus iial kiitmast Jeesust, kes suri ristil meie pattude eest, et meie võiksime elada Tema elu. Pauluse jaoks on Kristuse elu, surm ja ülestõusmine kõik. Ilma nende sündmusteta ei oleks Armu kuningriik iial võitnud anastajat Pattu.

Kuid nagu Paulus kujukalt näitas, on Armu võit Patu üle kasutu, kui need, kelle eest Kristus suri, ei vasta usuga. Jumala töö õigeksmõistmisel on lõpetatud, meie töö on see vastu võtta.