Tähendamissõna Matteuse 18:21–35 tugineb Meie Isa palve viiendale lausele (et me andestaksime teistele samas proportsioonis, nagu Jumal on meile andestanud) ja Matteuse 18:21 küsimusele andestuse ulatuse kohta.

Nagu enamik Jeesuse tähendamissõnu, on seegi lihtsuse musternäidis. Selles on peamiselt kolm tegelast: kuningas (Jumal), sulane, kelle uskumatult suur võlg kustutati (meie sinuga) ja sulane (ligimene), kes võlgneb esimesele sulasele (meile sinuga) suhteliselt tühise summa.

Samuti on tähendamissõnas kolm kiiresti kulgevat stseeni. Esimeses neist on esimene sulane kuninga vastuvõtusaalis, kus ta tohutu võlg on just kustutatud. Pane tähele, kui kaastunnet äratav ja siiras oli ta palve vabastada [kohe] maksmisest. Pane tähele, kui meeleheitel ta oli. Ma olen selles rollis olnud. Nii ka sina. Milline rõõm voogab meist üle, kui oleme lõpuks andeks saanud. Kuidas tahame kiita Jumalat.

Teine stseen näitab sulast, kelle võlg on just kustutatud, tänaval, kus ta kohtub naabriga, kes on talle suhteliselt väikse summa võlgu. Tähendamissõnas esitab teine sulane täpselt sama kaastunnet äratava, siira ja meeleheitliku palve, nagu eelmises stseenis esimene sulane. Kuid halastust ei anta edasi. Vastupidi, esimene teener nõuab õiglust.

Ta saab õigluse, kuid mitte nii, nagu ta ootas. Kolmandas stseenis heidetakse halastamatu sulane vangi (põrgu), kuni ta maksab oma ilmvõimatu võla.

Loo moraal: me peame olema teiste suhtes sama andestavad, kui on Jumal olnud meie suhtes (salm 33). Me peame õppima, kuidas andestada teistele kogu oma südamest.

Selleks vajame armu, ümberkujundavat armu, jõuduandvat armu.