Me oleme nüüd oma retkel läbi Kirja roomlastele koos suure apostliga teinud kolm sammu. Esiteks me kohtasime teda ja roomlasi ja vaatasime neid põhjuseid, miks ta neile kirjutas (Rm 1:1–17). Teiseks tutvustas Paulus meid nii juutide kui paganate hulgas laialt levinud patuprobleemiga ja me avastasime, et käsk mõistab kõik inimesed hukka ja selle tagajärjeks on lõpuks surm (Rm 1:18–3:20). Kolmandaks uuris Paulus tarmukalt Jumala lahendust patuprobleemile – õigeksmõistmine armu kaudu läbi usu. Ta ei jätnud ühtegi kivi ümber pööramata, et näidata, et pääste on Jumala and (Rm 3:21–5:21).

Nüüd oleme meie tähtsal retkel valmis neljandaks sammuks. Peatükkides 6–8 kirjeldab Paulus, millist elu õigeksmõistetud peaksid elama. Tema õpetus, et pääste on Jumala and, polnud mitte ainult revolutsiooniline, vaid see tekitas ka igasuguseid küsimusi. Üks üsna loomulik reaktsioon oli järgmine: „Kui kõik sõltub sellest, mida Jumal on teinud, kui meie saavutused ei too meile õigeksmõistmist ega aita isegi sellele kaasa, siis mis tähtsust on sellel, kuidas me elame?” See küsimus on möödapääsmatu, kui inimene mõistab kord, et Jumal on meie pääste eest täielikult maksnud.

Mõnikord esitavad selle küsimuse tõsised usklikud, kes soovivad siiralt teada saada, kuidas nad peaksid elama, nüüd, kus nad on armu läbi päästetud. Teine kord aga tõstatavad sellise protesti need, kes tahavad elada patust elu. Ja veel tekitavad sellest probleemi need, kes tahavad näidata Pauluse teoloogia vastutustundetust ja kuidas see viib õigusnormide vastuoluni ehk seadusetuseni.

Arvatavasti peabki Paulus salmis Rm 6:1 silmas kaht viimast gruppi. Nende loogika on umbes järgmine: (1) Paulus väidab Rm 5:20-s, et käsk näitab ära patu ja seega suurendab seda; (2) rohkem pattu tähendab suuremat armu; (3) seega, jätkame patustamist, et arm võiks suureneda ja Jumal saaks veel rohkem austatud Tema aina suurema armu pärast (Rm 6:1; 3:8).

Selline aruelu muudab Pauluse teoloogia tõsiste mõtlejate jaoks kehtetuks ja loob vastutustundetute ja ebasiiraste jaoks aluse kõlvatuks eluks.

Nagu varsti näeme, lükkab Paulus sellised evangeeliumi muutmised järsult tagasi. Selle käigus annab ta meile ka juhised, kuidas õigeksmõistetud inimene elama peaks.