Parem on longata taevasse kui keksida põrgusse.

Mida tahab Jeesus meile öelda Mattesue 5:29, 30? Eile keskendusime „kirurgilisele“ lahendusele ning leidsime, et silma väljakiskumine või käe maharaiumine ei lahenda patuprobleemi. Patuprobleem on palju sügavam kui meie kehaliikmete tegevus. Jeesus ütleb meile, et see on juurdunud meie südames ja meeles.

Täna tahame keskenduda sõnadele „sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse“. Jeesus kordas seda mõtet kaks korda (salmides 29 ja 30), sest Ta püüdis midagi rõhutada.

Väljakiskumist ja maharaiumist käsitlev osa pani aluse Tema õpetuse kõige tähtsamale osale neis salmides. Amputatsiooni teema tõmbab inimeste tähelepanu. Keegi sellel mäenõlval ei maganud pärast neid sõnu.

Kui Jeesus oli pälvinud inimeste tähelepanu, ütleski Ta kõige olulisema.

Mis see siis oli? Et meie elus pole midagi tähtsamat kui meie hinge saatus. Sedasama mõtles Ta ka siis, kui Ta lausus: „Kui keegi … ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger.“ (Lk 14:26)

Mõlemas piiblitekstis tahab Ta öelda, et kõik, mis tuleb meie ja Jumala vahele, teeb meie hingele kahju. Kõik, mis sõdib hinge ja selle päästmise vastu, on vaenlane ja sellega tuleb tegeleda. Meie ja meie igavese saatuse vahele ei tohi lasta mitte kui midagi.

Jeesus ei taha öelda, et nende kehaosade ja sugulaste omamine on vale, vaid et need tuleb asetada meie prioriteetide nimekirjas õigele kohale. Parem on longata taevasse kui keksida põrgusse.