Kui saabus Peetruse kord, ei suutnud Peetrus end tagasi hoida ja hüüatas hämmastunult: “Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?” …
Rahulikult vastas Jeesus: “Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru.” Tajudes teravalt Issanda alandumist ning olles tundetulvas Tema armastamise ja aukartuse pärast, hüüdis Peetrus otsustavalt: “Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!”
Jeesus lausus Peetrusele pühalikult: “Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga.”
Jüngri mõistust läbistas valguskiir. Ta mõistis, et teenistus, millest ta keeldus, omas sügavama puhastamise tähendust – mõistuse ja südame vaimulikku puhastamist. Ta ei suutnud taluda mõtet eralduda Kristusest; see tähendanuks surma. “Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu,” ütles ta, “vaid ka käsi ja pead.”
“Jeesus ütles talle: “Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas.” …
Igaüks, kes oli end pesnud, oli puhas, kuid sandaalides jalad said peagi tolmuseks ja neid oli tarvis taas pesta. Nii oli Peetrust ja tema vendi pestud suures patu ja ebapuhtuse eemaldamiseks avatud allikas. Kristus tunnistas nad Enda omaks. Kuid kiusatus oli nad kurjale meelitanud ja nad vajasid ikka Tema puhastavat armu. Kui Jeesus vöötus rätikuga, et hakata tolmu jüngrite jalgadelt maha pesema, soovis Ta selle teoga pesta nende südamest välja võõrdumuse, kadeduse ja uhkuse. See oli palju tähtsam kui tolmuste jalgade pesemine. Meelsusega, mis neil parajasti oli, polnud keegi neist valmis … osalema paasasöömaajal või mälestusteenistusel, mida Kristus kavatses sisse seada. Nende süda pidi saama puhtaks. Uhkus ja enesekesksus tekitavad lahkmeelt ja viha, kuid Jeesus pesi selle nende jalgu pestes ära.
Õhkkond muutus. Jüngritele vaadates võis Jeesus nüüd lausuda: “Teie olete puhtad.” Nüüd oli jüngritel üks süda, armastus üksteise suhtes. Nad olid saanud alandlikuks ja õppustvõtvaiks. Välja arvatud Juudas, olid nad kõik valmis loovutama kõrgeima koha teisele. …
Enne kui saadakse osa Kristuse murtud ihu ja valatud vere sümbolitest, tuleb kõik lahkhelid vendade vahel kõrvaldada. … Meil tuleb valmistuda istuma koos Kristusega lauas Tema riigis. – Käsikiri 106, 1903.
MEIL TULEB END PESTA SUURES ALLIKAS
Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: “Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?”