Keegi ei mõtleks sõja ajal armeesse minnes loota, et tal on kerge ja nautlev elu, et ta saab lõbusalt aega viita ja tulutoovalt elada. Sõdurid teavad, et nende pärisosaks on raskused ja puudus; ja seni, kuni kestab sõda, on neil söögiks kore toit ja sageli näljapajuk, pikad väsitavad rännakmarsid kõrvetava päikese all, välilaagrid lageda taeva all öösel ka siis, kui on külm ja paduvihm, riskimine tervise ja eluga, kuna ollakse alaliselt vaenlase märklauaks.
Kristlikku elu on võrreldud sõdurieluga ja ka siin ei pakuta kerget elu ega naudinguid. Seisukoht, et Kristuse sõdur pääseb vastuoludest, ei koge katsumusi, saab nautida kõiki ajalikke mugavusi ja isegi luksuslikku elu, on tühi jutt. Kristlik elu on võitlus, on rännak, mis nõuab vastupidavust. Tuleb teha rasket tööd. Kristlikule kogemusele saab sageli saatuslikuks see, kui astutakse Kristuse armeesse väärettekujutustega kergest elust, seejärel aga kogetakse katsumusi. Jumal ei anna tasu neile, kelle elu selles maailmas on iseloomustanud eneserahuldamine ja naudingud. …
Need, kes võitlevad vürst Immaanueli verega märgitud lipu all, peavad olema valmis rängaks tööks, mis pingutab äärmuseni kõiki Jumalast antud võimeid. Neil tuleb Kristuse nime pärast taluda piinarikkaid katsumusi. Neil tuleb ette hinge laastavaid konflikte, kuid kui nad on ustavad sõdurid, võivad nad öelda koos Paulusega: “Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au.” …
Iga armee teovõime laostuks, kui ei õpitaks kuuletuma väejuhi korraldusele. Kõik sõdurid peavad tegutsema kooskõlastatult. Üksmeeles peitub jõud; üksmeeleta on kõik pingutused mõttetud. Olgu sõduritel nii suurepärased omadused kui tahes, ei saa neid usaldada, kui nad nõuavad õigust tegutseda seltsimeestest sõltumatult. Ka Kristuse teenistuses ei saa lubada niisugust iseseisvat tegutsemist. …
Need, kes eelistavad tegutseda üksinda, ei ole head sõdurid; nende iseloomus on teatud konarused, mis tuleb siledaks lihvida. Nad võivad pidada end küll siirateks, südametunnistusega inimesteks, kuid nad ei tee Kristuse tööd. Nende teenistus ei ole tagajärjekas. Nende töö kaldub pigem lahkhelisid tekitama, ehkki Kristus palvetas, et Tema jüngrid oleksid üks nii nagu Tema on üks Isaga. – Kiri 62, 1886.
ME OLEME ISSANDA SÕDURID
Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Rm 8:18.