"Muutusin aina enam vaenulikuks kristluse suhtes, sest pidasin seda võõramaiseks religiooniks. Ma ei olnud üldse rahul sellega, et mu ema regulaarselt kirikus käis. Hakkasin emale tema "uue usu" üle kaebama ja kinnitasin talle, et ma ei toetanud seda, et ta kristliku kogudusega liitub. Ta vanemad ei olnud ka temaga üldse rahul. Sellele vaatamata, mida enam teda ta usu pärast arvustati, seda tugevamaks ta sai.

Kui sain kaheksateistkümneseks, tahtsin oma haridusteed jätkata. Mu ema soovitas: "Miks sa ei astu Jaapani Misjonäride kolledžisse?" Ta tahtis väga mind seitsmenda päeva adventistide kooli saata. Kuna mul polnud palju võimalusi, võtsin alandlikult ta soovitust kuulda, kuigi ma polnud oma südames kindel, et ma sinna minna tahtsin. Sellest sai aga mu elu pöördepunkt.

Kuigi ma ei tundud hästi Piiblit ja kuigi ma olin veel ristimata, julgustati mind õppima kiriku teenistuse jaoks. Siis tuli mu esimene suvevaheaeg ja ma panin end kirjandusevangelistina kirja. Järgmine verstapost! Järgmine pöördepunkt mu elus! Pärast suvevaheaja lõppu ja kooli tagasi pöördumist palusin ristimist ja võimalust olla seitsmenda päeva adventistide koguduse liige. Mu ristimine sattus ühele ajale mu üheksateistkümnenda sünnipäevaga. Sellest ajast edasi tahtsin kindlalt olla Jumala tööline ja ei midagi muud.

Samal ajal otsustas mu ema oma elukutset muuta. Kui ta oli mitmeid aastaid professionaalse õmblejana töötanud, soovis ta nüüd Issandat kirjandusevangelistina teenida. Ta vanemad, vennad ja õed olid tugevalt selle otsuse vastu, kuid ta jäi sellele veendunult ja otsustavalt kindlaks. Kuulutades Jumala tõotustest oma poegade osas, alustas ta kolportööritööd Matusuyamas, ühe tunni kaugusel oma kodulinnast. Hiljem liikus ta edasi Toyohashisse, mis asus ta kodunt kaugemal. Seal tegi ta mitmeid aastaid üksi tööd, et mind ja mu venda toetada, kui me õppisime Jaapani Misjonäride kolledžis. Suvevaheaegadel töötasime tudengitest kirjandusevangelistidena ja ta rõõmustas selle teadmise üle, et ta kaks poega teevad evangeeliumitööd.

Mu ema oli esimene meie peres, kellest sai seitsmenda päeva adventist. Tema pühendas oma elu teistele. Lisaks sellele, et ta oli kirjandusevangelistina raamatuid müües avalikuks tunnistajaks, võitis ta ka kolmteist meie perekonna liiget Kristusele, teiste hulgas mu vanavanemad, kes on nüüd seitsmenda päeva adventistide koguduse liikmed.

Me ülistame Jumalat tema armu ja juhtimise eest. Me täname Teda kirjandusteenistuse eest, mis mängib meie elus vägevat rolli."

Jumal juhatab oma ustavaid kirjandusevangeliste üle kogu maailma jõudma Tema nimel kallihinnaliste hingedeni nagu Shinmyod Jaapanis.