Kas sa tahaksid paluda palvet, mille puhul on garanteeritud, et palve täitmine on Jumala tahe? Kuidas oleks kolme palvega? Wesley Duewel kirjeldab oma raamatus „Mighty Prevailing Prayer” („Võimas valitsev palve”) palveid, mis on alati Jumala tahe, ta nimetab neid „alati-palveteks”. (lk 96, 97)

Palve nr 1. Alati on Jumala tahe päästa patuseid. „Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.” (2Pt 3:9) Täitku siis meie palvenimekirju nende nimed, kes vajavad Jeesuse päästet. Kadunud lapsed, kadunud naabrid, kadunud kolleegid, kadunud sõbrad, kadunud linnad ja külad, isegi rahvad − peame need oma palvenimekirja lisama. Ja me ei pea kunagi lisama tingimust „kui see on sinu tahe”, sest me juba teame, et Jumala tahe on päästa kõiki kadunuid, kui nad ainult on sama valmis kui Tema.

Palve nr 2. Alati on Jumala tahe õnnistada ja taaselustada kogudust. „Kas sa meid ei elustaks taas, et su rahvas rõõmustuks sinus?” (Ps 85:6) Miks ei peaks Jumal tahtma taaselustada oma kogudust maa peal? Miks ei peaks Ta igatsema, et meie kodukogudustest saaksid meie naabruskonnas või linnas Püha Vaimu töö plahvatuslikeks peakorteriteks? Me ei pea kunagi palvetama: „Kui see on sinu tahe, siis palun taaselusta meie kogudus.” See on Jumala tahe.

Palve nr 3. Alati on Jumala tahe Tema nime austada. Oma surma eelõhtul viimase külaskäigu ajal Jeruusalemma templisse tõstis Jeesus silmad taeva poole ja palvetas seal, rahvahulga ees: „Isa, austa oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”” (Jh 12:28, 1968) Erinevalt meist ei tunne Jumal endast rõõmu, kui Ta oma nime austab. Pigem hõlmab Jumala nimi armastuse jumaliku iseloomu kogu au. Ja kui Jumal austab oma nime meie keskel, siis toimub sama, mis templis − tähelepanu on täielikult Jeesusel. Mis oleks parem palve, kui paluda, et Jumala au ilmuks meie keskel, isiklikult ja kollektiivselt?

Kuigi me ei tea Jumala mõtteid iga meie palvenimekirja kirjutatud vajaduse kohta, on selge see, et me võime tunda Tema südant. Ja kas me ei saa Tema südant tundes valada oma hinge Tema ette kõigi pärast, kes on Talle ja meile nii kallid?