„Ometi” on selle teksti võtmesõna. See juhatab meid tagasi eelnevasse konteksti. Sõnumi parafraas toob selle kenasti välja: Aabraham ei keskendunud oma suguvõimetusele ja ei ütelnud: „See on lootusetu. See saja-aastane keha ei saa iial last saada.” Ka ei vaadanud ta Saara viljatusele ega andnud alla. Ta ei hiilinud ümber Jumala lubaduse, küsides ettevaatlikult skeptilisi küsimusi. Ta sukeldus lubadusse ja tuli välja tugevana, valmis Jumala jaoks, kindel, et Jumal teeb, mida Ta on ütelnud. „Ometi!”

Aabraham tuli kõigele vaatamata sellest välja. Kuidas on meiega? Kas Jumal võib „ometi” öelda ka minu tegevuse kulu suhtes? Milline on minu suhe Temaga? Kas minu tähelepanu on suunatud oma vaimsetele ja muudele probleemidele või Jumala võimsusele ning usaldusväärsusele? Kas Jumal võib öelda „ometi” ka minu kohta? Kui mitte, siis miks? Sel juhul on täna hea aeg, et küsida usu tugevdamiseks Jumala väge, nii et ka minu kohta võiks öelda „ometi” nagu Aabrahami kohta. Tänase teksti teine võtmesõna on „kahtlemine”.

Aabraham polnud selline, nagu too hingelt kaksipidine mees Jaakobuse raamatus, kes oli oma teedel ebapüsiv nagu merelained ja kõige tulemusena ei saanud ta Jumalalt midagi (Jk 1:5–8). Vastupidiselt sellele räägib Paulus, et Aabraham oli kindel selles, kellesse ta uskus ja tema usu püsivus lubas Jumalal teha teda tugevaks.

Kolmas sõna on „kasvamine”. Meie õppetund räägib meile, et Aabraham „sai vägevaks usus”. Usk pole staatiline. See on pigem dünaamiline ja kasvav. Uutel kristlastel on usku, aga küpsevad kristlased peaksid päevast päeva usus kasvama, tulles lähemale Jumalale ja kogedes Tema kaitset läbi aegade. See oli ka Aabrahami kogemus 1. Moosese raamatus. Pühakiri näitab teda kui meest, kel oli palju süüks, aga ta lasi Jumalal end aja jooksul tugevdada, ta kasvas usus.

Viimane sõna on „austus”. Aabraham andis Jumalale austust selle eest, mida Tema oli teinud ja parajasti oli tegemas ta elus. Ülistada ja austada Jumalat on normaalne reageering nende poolt, kes mõistavad, kes on Jumal ja kui väga Ta armastab meid. Austada Jumalat tähendab teenida Teda kogu südamest, meelest ja hingest.

Täna, kallis Isa, tahan ma austada Sinu nime kõige selle eest, mida Sa minu elus oled teinud. Hoia mind täna kahtlemast. Ja võimalda mul kasvada Kristuses. Kogu mu nõrkuses aita mind saada osaks Aabrahami „ometist”.