Kui Jeesuse järgijad surevad, lähevad nende head teod nendega kaasa. Nende hea mõju ei lõpe haua äärel – see kestab ja õnnistab maailma. Kristlasest ema võib jõuda oma maise teekonna lõpule ja tunda, et tema elutöö on läbi kukkunud, kuna ta lapsed ei pöördunud Jumala poole ega ela kristlikult. Kuid tema surm võib viia tütre, kes on vastu seisnud kõigile ema palvetele, otsuse tegemiseni. Poeg leiab ema Piibli ja loeb allajoonitud kohti, mis on pisaratest laiali läinud, ning Vaim räägib ta südamele. Ta ei saa vastu panna ja alistub Jeesusele. Ema teod lähevad temaga kaasa. "Usu kaudu räägib ta veel surnunagi" (Hb 11:4). Tema eeskuju mäletades teeb ta poeg mingil kriisihetkel otsuse Kristuse kasuks ning tütar pöördub Jumala poole abi saamiseks.

Taevas ei unusta kunagi ema palveid eksleva poja pärast. Kaugel maal, keset suurt lahingut meenuvad talle ema sõnad: "Ühel päeval, kui sa oled suures hädas ja palud siis oma ema Jumalat, saad sa abi. Ma palvetan sinu eest, kuni ma elan." Poeg kujutab ette seda kortsus nägu ja palveks seatud parkunud käsi. Jumal ei ole unustanud ema viimast palvet: "Oh, Issand, ma annan oma poja Sinu kätte. Too ta lõpuks Jeesuse juurde!" Ja seal laskepesas pöördubki poeg ema Päästja poole. Ema teod järgnevad talle ja Jumal vastab ta palvetele.

See saab olema suurepärane taaskohtumine, kui Jeesuse ees, Jumala Linna ilusa värava juures saab ema vaev tasutud: kõik tema lapsed on seal. Jah, see on tõsi: "et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende head teod lähevad nendega kaasa." Ema palved järgnevad tema lastele selles maailmas ning läbi uue Jeruusalemma väravate edasi saabuvasse igavesse maailma. See on hea sõnum igale kristlasest emale – ja isale!

H. M. S. Richards, Jr.