Paulusel on õigus selles, et käsk lubas elu. Jumal ei ole kunagi mõelnud käsku surmaks. Ta lõi selle kui õiguse standardi. See esindab põhimõtteid, mis viivad ellu. Psalmist on väga selgelt rõhutanud nende õnnistatust, kes „käivad Issanda Seaduse järgi” (Ps 119:1, 2). Ja isegi Jeesus ütles juudi käsutundjale, et kui ta peab käske, siis ta elab (Lk 10:28).

Probleem on aga selles, et Aadama langemisest saadik ei ole inimesel olnud võimalik Jumala käsuseadusele täielikult kuuletuda. Ellen White selgitab seda väga ilmekalt: „Enne pattulangemist võis Aadam kujundada õiglast iseloomu kuulekuse kaudu Jumala käskudele. Selles ta aga ebaõnnestus ning tema patu tõttu on ka meie olemus langenud ja me ei saa iseennast õigeks teha. Kuni oleme patused, ebapühad, ei suuda me olla täiuslikult kuulekad pühale Seadusele” (Tee Kristuse juurde, lk 48).

Aga patt ei ütle meile seda. Pigem kinnitab ta meile, et kui me piisavalt kõvasti pingutame, siis saame küllalt heaks, nii heaks, et suudame isegi läbi sõnakuulelikkuse käsule saada patuta täiuslikuks. Või nagu Paulus selle sõnastab: meid petavad Seaduse kaudu tekkivad patukired, et usuksime tema valet. Vale on selles, et suudame seda teha ise: et suudame ise käsku pidades saada heaks inimesks, et võime panna Jumala nägema meis head, kui teeme seda, mida Ta on käskinud. Vale, mis meelitas lõksu nii Pauluse kui paljud teised, seisneb selles, et mitte keegi ei oska arvata, et Jumala käsk võib juhtida surma. Kui käsk näib olevat tee ellu, samas kui ta seda tegelikult ei ole, siis kasutab patt seda osavasti ära, juhtides inimesi surma. Huvitav on täheldada, et kõik valeõpetused, kaasa arvatud ka kõige äärmuslikumad lähenemised kristlusele, on ühel või teisel moel üles ehitatud iseenda pingutustele, eneseõigusele ja eneseusaldusele. „Ajastute igatsuses” väidetakse, et „arvamus, et inimene saab päästa ennast oma tegude abil, on olnud iga paganliku usundi aluseks; nüüd oli sellest saanud ka juutide usu põhimõte” (lk 18).

Käsuseadus, hoolimata kõigist selle headest põhimõtetest, ei ole kunagi mõeldud olema patust päästmise vahendiks. Sellesse uskumine viib meid vaid igavese surmani. Ma arvan, et kui Paulusel oleks olnud üks moto, siis oleks selleks olnud: „Vaata Jeesusele!”