Matteuse 6:16 võtab üles niidiotsa, mis katkes salmis 6. Salmides 2–4 hoiatas Jeesus suurustleva andmise eest ning salmides 5–6 uhkeldava palvetamise eest. Ta andis mõned väga olulised õpetused palve kohta (s 7 ja 8) ja näidispalve (s 9–13). Nüüd (s 16) on Ta valmis naasma suure teema, õige vagaduse (vt s 1) juurde. Seekord on Tema õpetus seotud paastumisega.

Salmides 16–18 on Jeesuse ainus selleteemaline õpetus ja tuleb märkida, et Tema eesmärk on hoiatada selle kuritarvitamise eest, mitte öelda, kuidas ja millal paastuda.

Paastumine oli tähtis nii Vana kui ka Uue Testamendi pühade jaoks. Ainus käsk paastuda Vanas Testamendis oli iga-aastane lepituspäev, kuid Jeesuse ajaks paastusid variserid kaks päeva nädalas – esmaspäeviti ja neljapäeviti.

Juhuslikult olid need päevad ka turupäevad. Nii saabus iganädalastel paastupäevadel linnadesse ja küladesse suur hulk inimesi.

See oli kiusatus küllalt paljudele juutidele, kes hindasid oma pühaduse esiletoomise juures suuremat publikut. Oli palju neid, kes astusid sihilikke samme, et teised ei saaks jätta märkamata, et nad paastusid. Mõned kõndisid läbi tänavate, juuksed meelega kammimata ja riided tahtlikult korratud ja määrdunud.

Kuigi selline esiletõstmine võis lollitada lihtrahvast, ei eksitanud see kindlasti targemaid rabisid ega Jeesust. Jeesus andis neile teada, et nende paastumine oli pigem ettekavatsetud vaimuliku uhkuse kui alandlikkuse tegu.

Võib-olla sa mõtled, et keegi täna niimoodi ei teeks.

Vale! Mul on rohkem kui üks tuttav, kes kõik annavad rutiinselt teatavatele sõpradele kiretult vaga näoga teada, et nad paastuvad.

Inimloomus ei muutu ajas. Kuid täna soovib Jumal võtta sinu inimloomuse ja muuta selle Tema sarnaseks. Kas sa lased Tal seda teha?