Hingamispäev anti kogu inimkonnale loomistöö mälestuseks. Kui suur Jehoova oli rajanud maa alused, kui Ta oli rüütanud maailma kaunisse rüüsse ning loonud kõik imeväärse merel ja maal, seadis Ta sisse hingamispäeva ja pühitses seda. … Jumal pühitses ja õnnistas päeva, mil Ta puhkas oma imeväärsest tööst. Seda hingamispäeva, Jumalast pühitsetud päeva, tuli pidada alalise lepinguna. See oli mälestusmärk, mis pidi püsima ajastust ajastusse, kuni maailma ajaloo lõpuni.

Egiptuse vangipõlves oli Iisrael nii kaua kuulnud ja näinud ebajumalateenistust, et oli suurel määral kaotanud silmist Jumala ja Tema käsu tundmise, samuti tunnetuse hingamispäeva tähtsusest ja pühadusest. Käsk väljastati teist korda, et neid asju meelde tuletada. Jumala käskudes määratleti praktiline usk kogu inimkonna jaoks. …

On neid, kes usuvad, et hingamispäev anti ainult juutidele; ent Jumal pole seda kunagi öelnud. Ta usaldas hingamispäeva oma Iisraeli rahvale, et nad seda pühana hoiaksid, kuid tõsiasi ise, et Ta valis käsu väljakuulutamiseks Siinai kõrbe, mitte Palestiina, osutab Tema kavatsusele anda see kogu inimkonnale. Kümme käsku on sama vanad kui loomine. Seepärast ei ole hingamispäeval mingit erilist seost juutidega, mitte midagi rohkem, kui teistel loodud olevustel. Jumal on teinud hingamispäeva pidamise kohustuslikuks kõikidele inimestele. On selgesti öeldud: “Hingamispäev on seatud inimese jaoks.” Seepärast peaks igaüks, kel on oht selles punktis petetud saada, pöörama tähelepanu Jumala Sõnale, mitte inimeste väidetele. …

Igaüks on pandud proovile, nii nagu pandi proovile Aadam ja Eeva Eedenis. Nii nagu tundmisepuu paigutati keset Eedeni aeda, nii asetati hingamispäeva käsk kümne käsu keskpunkti. Tundmisepuu suhtes seadis Jumal sisse piirangu: “Te ei tohi sellest süüa … et te ei sureks.” Hingamispäeva kohta ütles Jumal: “Te ei tohi seda teotada, vaid pidage seda pühaks.” … Nii nagu tundmisepuu oli Aadama kuulekuse proov, nii on neljas käsk katsekivi, mille Jumal on andnud, et panna proovile kogu oma rahva ustavus. Aadama kogemus peab olema meile hoiatuseks ajastute lõpuni. See manitseb meid mitte uskuma ühtki kinnitust ei surelike ega inglite suust, mis eristub väikseimalgi määral Jehoova pühast käsust. – and Herald, 30. aug 1898.