Nii Vanas kui ka Uues Testamendis tähistab Issanda päev Jumala kohtupäeva: jumalikku võimsat sekkumist maailmas toimuvasse ja õigluse jaluleseadmist. Issanda päeval saavad inimesed kas tasu või karistuse oma tegude eest ning asjad, mis on kaua aega viltu olnud, aetakse lõpuks korda.

Vanas Testamendis leidub Issanda päevast kõnelevates prohvetikuulutustes mõnikord küll maailmalõpu meeleolusid, kuid vastavat terminit kasutatakse ka seoses igasuguse jumaliku kohtumõistmise ajaga. Lisaks on erinev Issanda päeva ulatus. See võib tabada paljusid rahvaid, nagu näiteks prohvet Obadja raamatus: „Sest Issanda päev on ligidal kõigi rahvaste jaoks“ (Ob 1:15a); või ainult üht rahvast, nagu Sefanja prohvetikuulutuses: „Ma sirutan oma käe Juuda vastu ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu /…/ Olge tasa Issanda Jumala ees! Sest Issanda päev on ligidal“ (Sf 1:4a, 7a). Alles Uues Testamendis on Issanda päev üheselt seostatud Jeesuse teise tulekuga ja maailma lõppemisega selle praegusel kujul.

Just nagu Issanda päeva täpne tähendus oli muistsete iisraellaste jaoks teistsugune, kui on tänapäeva kristlaste jaoks, nii erineb ka suhtumine sellesse päeva. Kristlased seostavad Issanda päeva enamasti kohtumõistmisega. Jumala täiuslikkuse kõrval on nemad surma väärt patused ja kui Jumal neile armu ei annaks, siis nad hukkuksid. Iisraellaste jaoks tähistas Issanda päev aga tihti kättemaksu nende vastastele; kohut ei mõistetud mitte nende üle, vaid nemad olid jumalikus kohtus hageja rollis ja nõudsid õigust. Näiteks kuulutas prohvet Hesekiel: „Sest päev on ligidal, Issanda päev on ligidal. Pilvine päev, paganate tund on tulnud.“ (Hs 30:3) Teisalt manitseti neid iisraellasi, kes liiga enesekindlaks muutusid, et õigluse jaluleseadmine võib nende vastu pöörduda: „Häda neile, kes igatsevad Issanda päeva! Milleks teile Issanda päev? See on pimedus, aga mitte valgus.“ (Am 5:18)

Kristlik arusaam inimesest süüpingis vähendab kahtlemata ohtu uhkeks minna. Jumala ees ei ole õige ükski inimene ja kui poleks Jeesuse lunastavat ristisurma, siis ei pääseks Issanda päeval mitte keegi. Kuid vanatestamentlik vaatenurk kahandab omakorda hirmu, mida nii paljud kristlased Jeesuse tagasituleku ees tunnevad. Kuigi inimesed on surma väärt, on Jeesus võtnud nende patud enda kanda, „et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16b). Kord kaob maailmast kõik halb ning Jumal valitseb igavesti õigluses ja headuses. See on ju kaunis tulevik, mille saabumist rõõmuga oodata.

Armas Taevane Isa, aitäh Sulle, et oled valmistanud ette päeva, mil võidutsevad õigus ja headus. Aita meil elada nii, et ootaksime seda päeva rõõmuga ja teadmises, et oleme Jeesuses päästetud ja Sinu armus kaitstud.

Ly Kaasik