Paulus pöördub üsna ootamatult ristimise teema juurde, et illustreerida patule suremise tähendust. Ristimine, vastupidiselt muule Kirjas roomlastele kasutatud sõnavarale, ei ole Pauluse jaoks kaasakiskuv teema. Paulus kasutab seda sõna vaid 13 korral ja kolm korda neist esineb Rm 6:3, 4. Kuid siin sobib ristimise kujund suurepäraselt selle jaoks, mida Paulus tahab illustreerida. „Ristimine” ei olnud ajaloos mingi kena, pehme, laialivalguv sõna; see tähendab „vee alla kastma”, „sisse kastma”, „alla vajuma”, „uppuma”. Vana maailma kirjanikud kasutasid seda sõna, kirjeldades laevade ja inimeste uppumist. Ka Jeesus kasutas selle sõna üsna vägivaldset tähendust, kui Ta viitas oma surmale kui ristimisele (Mk 10:38; Lk 12:50). Apostel Paulus kasutab seda sõna, viidates surmale kui tervele eluviisile, nagu on üsna selge salmis Rm 6:4. Salmis 6 aga kasutab ta ristilöömise kujundit seoses surmaga, nii nagu Jeesuski ütles oma jüngritele, et nad peavad oma risti võtma ning oma elu Tema ette panema (Mt 10:38, 39; 16:24, 25).

Kristlaseks saamine on jõuline sündmus. Me saame selleks läbi ristimise, mis on sümboliks suremisest meie vanale eluviisile. Paulus ütleb Rm 6:2, 3, et kui inimene on surnud vanale eluviisile, siis on naeruväärne väita, et ta tahaks ikka veel vanaviisi elada. Ükski tõeline kristlane ei sooviks jätkata patuelu. Kuid Paulus kasutab ristimise kujundit ka teisel eesmärgil. Ristimine ei tähista ainult suremist vanale mõtte- ja eluviisile, vaid see tähendab ka „ristimist Kritusesse Jeesusesse”. Esimeses kirjas korintlastele ütleb Paulus: „meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks” (12:13). Seega on ristitud kristlane haaratud Kristuse ihusse, mida siin maa peal esindab kogudus.

Tänase salmi juures tuleb tähele panna veel üht asja – usklikud on „ristitud tema surmasse”. Kristus andis meile ristil õigeksmõistmise oma surma läbi. Me ühineme selle sündmusega, siis kui võtame Kristuse oma Päästjana vastu, otsustame surra patuteele, ja sümbol sellest muutusest on ristimine Tema surmasse.

Sellest hetkest, kui oleme tulnud surmast ellu, oleme pigem Kristuses kui Aadamas. Me oleme surnud patule ja elame Jumala tahtele.