Ma hoian kirikus oma laual purunenud pokaali jalga. Selleks, et ma ei unustaks füüsikaseadusi ega Jumala Seadust. Ma pidasid jutlust tänase teksti teemal ja tahtsin illustreerida Jaakobuse mõtet, et kui rikud üht käsku, rikud lõpuks kõiki. Ja nii otsustasin ma võtta haamri ja purustada klaaspokaali jutluse ajal. Ma olin seda üks kord varem teinud. Aga kuna seekord kanti jutlust otse üle satelliitkaameraga, soovitas juhataja, et teibiksime pokaali puldi külge kinni, et klaasikillud ettepoole ei lendaks. Vabandust, Isaac Newton − aluse kinniteipimisega garanteerisime füüsikaseaduse, mis paiskas klaasi ettepoole, kogu esimese rea peale!
Jaakobuse mõte on sellele vaatamata õige. Riku seadust ükskõik mis punktis ja sa hävitad kõik. Aastaid kasutasin jutlustes seda teksti, et rõhutada neljanda („Pea meeles hingamispäeva, et sa seda pühitsed”) ja ka ülejäänud üheksa käsu pidamise tähtsust. Kuid mõni kuu pärast pokaalipurustamise jutlust lugesin Jaakobuse raamatu 2. peatüki uuesti üle ja avastasin oma üllatuseks, et minu eelmisest kohaldamisest oli tegelikult puudu jäänud radikaalne osa, mida Jaakobus rõhutab! Kuigi tõde Jumala seitsmenda päeva hingamispäevast on piibellikult muutumatu, ei võitle Jaakobus tegelikult neljanda käsu pärast, vaid esitab innuka üleskutse üheteistkümnenda käsu pidamiseks.
Jaakobus kirjeldab kogudust, kus käivad koos jumalateenistustel nii rikkad kui ka vaesed. Kui te juhite rikka valitud kohale eesosas ja suunate vaese tagumisse pinki, „kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks” (Jk 2:4)? Aga muidugi! „Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”” (salm 8) Jumala „kuninglik seadus” (erapooletu armastus kaasinimeste vastu) tähendab, et me armastame kõiki ühtmoodi, hoolimata majanduslikust positsioonist elus.
Jaakobus räägib edasi, et mitteerapooletult armastamine tähendab Jumala kuningliku seaduse rikkumist „ühesainsas asjas” ning seega kogu pokaali purunemist! Pane veel kord tähele, et tema tsiteeritud murdepunkt ei ole neljas käsk – nii oluline kui see ka on –, vaid pigem üheteistkümnes: „Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Kas sa ei arva, et Tema kuninglikku seadust arvesse võttes oleks Kolgata Kuningal hea meel vastata täna meie palvele ja täita meid juba ette oma armastusega nende vastu, keda kohtame?