Mõned on võtnud Jeesuse sõnu „ärge muretsege“ (Mt 6:25) oma elu, toidu ega riiete pärast, et nad ei tohi sellistele asjadele üldse mõtelda. Sellised innukad, kuid eksinud inimesed on unustanud õppetunni, et meil on vaja omaks võtta kõik, mida Piibel mingil teemal ütleb, ja mitte reguleerida oma elu üksiklõikudega, mis on kontekstist välja võetud.

Piibli käsk ei ole lihtsalt „elada usust“, hoolitsemata oma ajalike vajaduste eest. Kaugel sellest. Pattulangemise järel Eedenis koostas Jumal Aadamale ja Eevale töökava. See oli Jumala käsk, et inimesed pärast pattulangemist palehigis töötaksid. Matteuse evangeeliumis ei mõista Jeesus põllumehi hukka selle eest, et nad kündsid ja harisid, külvasid ja lõikasid ning kogusid aitadesse.

Apostel Paulus ütleb oma teises kirjas tessalooniklastele selge sõnaga: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!“ Isegi Pauluse päevil oli koguduses fanaatikuid, kes väitsid, et kuna Issand tuleb varsti tagasi, ei tohi me tööd teha, vaid peame elama usust ja veetma oma aja Piiblit uurides, valmistudes nii Teiseks Tulekuks. Nii lõpetasid nad töötamise ja kujutlesid end olevat erakordselt vaimulikud. Sellest siis Pauluse noomitus.

Matteuse 6. peatükis püüab Jeesus panna meid oma prioriteete õigesse järjekorda panema. Kuigi peame töötama usinalt, ei tohi kristlased olla töönarkomaanid. Samuti ei pea elu materiaalne pool nii tähtis olema, et meid täidab mure ja ärevus. Materiaalne pool elust on oluline, kuid mitte kõige olulisem. Töö on tähtis, kuid see pole kõik, milles elu seisneb.

Kristlastena on meil taevane Isa, kes meie eest hoolitseb. Me ei pea muretsema. Kuna usaldame Jumalat, oleme vabad igas meie elu osas elama igati rikkalikumat elu.