Sest Inimese Poeg ei ole tulnud inimeste elu hävitama, vaid neid päästma. Lk 9:56, 1. pool, KJV, NKJV¹⁶

Eedeni-algusest peale on olnud inimkonnal ahvatlus olla Jumala sarnane ja võita endale Jumala eelisõigused. Kui mõistame kohut teise inimese motiivide üle või mõistame ta hukka, vallutame Jumala koha. Me võtame endale midagi, mis kuulub Jumalale.

Üks asi on väljendada teisele inimesele armastusel põhinevat kriitikat tema teooriate, doktriinide või elustiili kohta, kuid hoopis teine asi on see inimene hukka mõista. Hetk, mil saame nende kohtumõistjaks, on hetk, mil oleme hakanud mängima Jumalat. Jeesus ütleb meile kindlalt, et see ei ole kristlaste jaoks vastuvõetav käitumine.

Me peame mõistma oma nõrkusi ja seda, et ilma Jumalata oleme totaalselt kadunud. Me võime endale lubada alandlikkust. See on Jumal ja ainult Jumal, kes on meie eluteel meie eest hoolitsenud. Kui ta annaks meile selle, mida me väärime, siis meid ei oleks olemas. Aga kui see on nii, siis miks me nii jäärapäiselt anname teistele seda, mida nad väärivad?

Jumal ei anna meile seda, mida me väärime. Ta annab meile, mida me vajame. Ta on andnud meile pääste patust, Ta on päästnud meid põrguaugust ja Ta jätkab meie päästmist ja hoidmist iga päev.

Kui saame aru Ta armu ulatusest, hakkame mõistma, kui tänulikud me peaksime olema. Kristlaseks olemine on selle tänulikkuse edasiandmine. Anda oma ligimestele seda, mida ta vajab, mitte seda, mida ta väärib, on Jumala sarnaseks olemine.

Kui samaarlased Luuka 9. peatükis Jeesuse järsult tagasi lükkasid, tahtsid jüngrid anda neile seda, mida nad väärisid – tuld ja tõrva. Kuid Jeesus ütles, et „Inimese Poeg ei ole tulnud inimeste elu hävitama, vaid neid päästma“ (salmid 51–56).

Ebaseaduslik on mängida Jumalat, püüdes saada teiste üle kohtumõistjaks. Seaduspärasem on saada vahendajaks, kes annab planeedil Maa Tema päästet edasi teistele, kes ei vääri seda rohkem kui meie.

¹⁶ Eestikeelses Piiblis: „Ja nad läksid teise külla/alevisse.“ KJV-s ja paljudes teistes ingliskeelsetes tõlgetes on see salm pikem, samuti oli meie esimeses Piiblis: „Sest innimesse Poeg ei olle mitte tulnud innimeste hingid hukka saatma waid ärrapeästma. Ja nemmad läksid ühhe teise allewisse.“ Toim.