Tõeline kristlus on alati purustav ja äratab seepärast alati vaenu. Kõiki, kes elavad südametunnistuse järgi, kes annavad tunnistust Jumala nõudmistest, patust ja tulevasest kohtust, nimetatakse tülitegijaiks Iisraelis. Need, kelle tunnistus äratab hinges patu- tunnetuse, haavavad inimlikku uhkust ja äratavad vastupanu. Kurjuse viha headuse vastu on kaasajal olemas sama kindlalt nagu Kristuse päevil, kui rahvas hüüdis: “Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!” Maailmas leidub igat liiki kurjust, ja ikka tunneb mõni huvi just selle [liigi] säilitamise vastu. Kurjus võitleb alati headuse vastu. Kuna teame, et võitlus pimedusevürstiga ei lakka ning on ränk, koondugem selles võitluses ühte. Lakakem võitlemast nende vastu, kes on meie usku. Ärgem aidakem Saatanat tema töös. Meil on küllalt teha teises suunas ja me vajame selleks kogu jõudu. …

Esimene asi, mis on Pühakirja ajaloos pärast pattulangust kirja pandud, on Aabeli tagakiusamine Kaini poolt. Viimane asi Pühakirjas on prohvetikuulutus tagakiusamisest nende vastu, kes keelduvad metsalise märki vastu võtmast. Olgem küll viimased rahvaist, kes vähimalgi määral osalevad tagakiusamismeelsuses nende vastu, kes maailmale Jumala sõnumit viivad. …

Passiivsest vagadusest meie ajal ei piisa; ilmutatagu passiivsust seal, kus on seda vaja kannatlikkuse, lahkuse ja pikameelsusena. Kuid maailmale tuleb viia otsustav hoiatuskuulutus. Rahuvürst iseloomustas oma tööd järgmiselt: “Ma ei ole tulnud tooma rahu [maailma], vaid mõõka.” Kurjusele tuleb kallale asuda; valelikkust ja eksitust tuleb näidata nende tõelises olemuses; patt tuleb hukka mõista; ja kõigi tões kõndivate usklike tunnistus peab olema üksmeelne. Kõik väikesed erimeelsused, mis äratavad vendade ja õdede seas vaidlusi, on Saatana riukad juhtimaks mõtteid eemale meie ees seisvatelt suurtelt ja kardetavatelt probleemidelt. …

Kõigil neil, kes tunnistavad end uskuvat selle aja erilisi tõdesid, on vaja olla pöördunud ja tõe läbi pühitsetud. Oleme kristlastena tehtud püha tõe hoidjaiks ja me ei saa enda jaoks hoida tõde välisõues; toogem see oma hinge seesmisse pühamusse. Siis ilmneb koguduses jumalik elujõud. … Üks küsimus imbugu läbinisti kõike: kes ligineb enim Kristuse sarnasusele? Kes saab enim võita inimesi õiguse teele? Kui see on usklike eesmärk, lõpevad vaidlused ja tülid ning Kristuse palve saab vastatud. – Kiri 25b, 1892.