Võlgnen palju ühele üksikule raamatumehele ja "Suure võitluse" raamatule. Selle sõnum haaras mu ema tähelepanu oma hämmastavate prohvetlike nägemustega, mis joonistasid täpselt välja maailma mineviku ja tuleviku sündmused, nii religioossed kui poliitilised.

Noore mehena oli mu südamesooviks omada ja hallata karjarantšot. Kodu, koguduse ja kristliku kasvatuse positiivsed mõjud sundisid mind aga oma elu väärtusi ümber hindama. Samas kui mõte suurest rantšost haaras mind väga, ei suutnud ma põgeneda põnevate, hingivõitvate lugude vaimulikust võlust, millest laagrikoosolekutel rääkisid kirjandusevangelistid. Ma mõistsin, et maailma tuli hoiatada. Olin kindel, et, nagu Tolstoi seda ütles, "elu peamine eesmärk on inimkonna teenimine!" Mu otsus sai tehtud ja ma ühinesin maailma kirjandusevangelistide armeega.

Kirjandusevangelism ei ole lihtne valik. See on töö vaprate jaoks, töö, mis nõuab pühendumist, palvet, vastupidavust, usaldust ja julgust. Tasu võib näha nii tänases päevas kui ka igavikus.

Avastasin, et kirjandusevangelism tagab hariduse, mida ei anna ükski muu võimalus. Iga uks annab võimaluse inimperekonna vajadusi tundma õppida. Iga kontakt toob kaasa suhtluse jumaliku ja inimliku vahel.

Vaevalt mõtlesin või unistasin esimesele uksele koputades sellest, et saan ühel päeval nii suure eesõiguse osaliseks töötada kirjandusevangelistidega üle maa – Euroopas, Inglismaal, Skandinaavias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Indoneesias, Indias, Hiinas, Põhja-Ameerikas, Filipiinidel, Aasias ja Seitsme Mere maal.

Kallid sõbrad, ma näen teie nägu ja kuulen teie häält. Te sulandute kokku maa paljude keelte ja dialektide taevalikuks sümfooniaks! Jumaliku juhtimise läbi olete saanud evangeeliumi vapustavaks väeks. Igal aastal külastate oma edasimarsil miljoneid perekondi. Tõepoolest, "päike ei looju kunagi kirjandusevangelistide armeele".

Hiljaaegu läks meie telefoniteenus kodus rikki. Probleem on meie kodu juhtmestikus, ütles telefonifirma. Lõpuks avastati aga, et telefonikeskjaamas tuli veidi kontakti kohendada. Just siis mõistsin, kui lihtne oleks võimudel kogudus jätta ilma kommunikatsioonivahenditest, millest iga päev sõltume. Raadio- ja televisiooniprogrammid võib hetkega lämmatada. Lihtsalt lülita vool välja!

Jah, ühel päeval kaob ära vool meie vaimustavate kuulutusprogrammide erinevate vormide tagant. See juhtub siis, kui "religioossed denominatsioonid ühinevad paavstiga, et Jumala rahvast rõhuda" (Ellen G. White, "Tunnistused kogudusele" 6. osa, lk 478). Kuid kui "vool kaob" teatud programmidest, jätkab kirjandus, mida nüüd üle kogu maailma kodudesse viite, inimeste valgustamist igal pool, varustades neid vajalikuga, et teha tarku otsuseid Jumala tõe kasuks. Marssige edasi, raamatumeeste armee!