Minu seljal on tempel sõnadega „Made in Japan”. Ma sündisin Tokios ja elasin oma elu esimesed 14 aastat misjonäri lapsena tõusva päikese maal, mis kiitleb praegu 130 miljoni elanikuga ja maailma suurima linnaga. Kas Jumal hävitab nad kõik sellepärast, et nad on paganad? Ja mis saab maailma 1,5 miljardist moslemist? Mis saab miljonitest paganlikus, ilmalikus läänes? Kas Jumal päästab paganad?
Kui Jeesus jõudis kord Kapernauma, tuli Tema juurde paganlik Rooma väeülem. Tema armastatud teener oli suremas. Kas Õpetaja teeks ta terveks? Ja kui Jeesus pakkus, et Ta läheb väeülema koju, oli Rooma sõjapealik selle vastu, sest ta pole väärt, et Jeesus tema katuse alla tuleks. Väeülem teeb ettepaneku: „Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb!” (Mt 8:8) Ja nagu meie tänane tekst kirjeldab, oli Jeesus sõnatu! Ta oli mitu kuud valitute maal ringi rännanud, mõnikord masside poolt valjult heaks kiidetuna, kuid pahatihti uskmatu vaimulikkonna poolt põlatuna. Imestusest pead raputades pöördus Jeesus Teda ümbritsevate inimeste poole ja ütles: „Ma ei ole nii suurt usku leidnud isegi valitute hulgas!”
Kuid siis läheb haripunkt veelgi teravamaks. „Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis, Kuningriigi lapsed aga tõugatakse välja kaugele pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.” (salmid 11 ja 12) See oli valus! Kas Jeesus väitis, et paganad idast (loe: Jaapanist või islamist) ja läänest (loe: ilmalikud ateistid ja humanistid) istuvad ühel päeval Jumala peolauas, samal ajal kui need, kes olid algselt valitud, lähevad oma uskmatuses kaotsi? Halastust!
Täpselt seda me kõik ju vajame. Halastust paganate suhtes, halastust valitute suhtes, halastust kõigi kadunute vastu meie hulgas. Ilmselgelt toimivad taevariik ja jumalik halastus pigem kaasa arvaval kui välja jätval põhimõttel. Ja sama ilmselgelt on lõpus valitud need, kes on elanud valguse kohaselt (ükskõik kas see on suur või väike), mida jumalik armastus ja halastus on nende teele paista lasknud.