Head uudised! Me oleme päästetud samamoodi nagu Aabrahamgi. Mitte läbi oma tegude, ristimise või Seaduse, vaid usu kaudu Jumala tõotuses Kristuse läbi. Aabrahamile arvati see õiguseks kingitusena. Jumal annab meile õiguse samamoodi, kui me tahame seda läbi usu vastu võtta.

Ellen White kirjutab: „Mõte, et Kristuse õigus on meie arvele pandud mitte meie tegude tõttu, vaid tasuta, annina Jumalalt, on hinnaline mõte. Jumala vaenlane ei taha, et seda tõde selgelt avaldatakse, kuna ta teab, et kui inimesed selle saavad, siis tema võim murtakse. Kui ta saab kontrollida meeli nii, et kahtlus, uskmatus ja pimedus saavad nende kogemuseks, kes tahavad olla Jumala lapsed, siis saab ta neid üle külvata kiusatustega. See lihtne usk, millest räägib Jumal oma Sõnas, peaks julgustama” (GW 161). Paulus avastab paljudes kohtades, et Vana Testamendi tõotused ja õppetunnid on meie jaoks. Näiteks Rm 15:4 teatab ta, et Pühakiri on kirjutatud meile õpetuseks ja 1Kr 10:11, et sündmused Iisraeli ajaloos on kirjutatud meile hoiatuseks. Nii ütleb apostel meile, et sõnad „see arvestati talle õiguseks”, on kirjutatud ... meile, „sest me usume Temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse”. Palun pane tähele, et Paulus seob päästva usu Jeesuse surnuist ülestõusmisega. Kristuse ülestõusmise tähtsust apostlite ja varase koguduse jaoks on võimatu üle hinnata. Apostlite tegude raamat keskendub sellele sündmusele. Kristuse ülestõusmine tagab selle, et Jumal siiski annab elu neile, kes on surnud oma üleastumistes ja pattudes (Rm 4:17; Ef 2:1). Peale selle tagab Tema ülestõusmine ka ülestõusmise aegade lõpus neile, kes on uskunud Temasse. See Pauluse kindel usk ülestõusmisse on seotud mõlemaga – nii lootuse kui ka usuga. Just Kristuse lõpuleviidud ülestõusmisel rajaneb kristliku lootus ja meie usk. Aabraham nägi seda ülestõusmist eemalt, kuid meile tunnistavad sellest Uus Testament ja algristikogudus.