Kas sa tead, mis on tegelikult üks kõige nakkavamaid inimtegevusi? Veebilehe howstuffworks.com andmetel hakkab 55% meist haigutama viie minuti jooksul pärast kellegi teise haigutuse nägemist. Õigupoolest paneb sind haigutama kõigest haigutamisest lugemine. Ja pimeda inimese puhul on vaja vaid kellegi haigutamist kuulda. Aga kuigi haigutamine on äärmisel nakkav toiming, ei tea teadlased päris kindlalt, miks me haigutame. Kas haigutamist põhjustab väsimus, igavus, unisus? Aga miks haigutavad olümpiasportlased rohkem just enne võistlust? Ja miks haigutavad 11-nädalased looted? Keegi ei tea täpselt. Me lihtsalt teeme seda.

Võib-olla oleme väsinuna sündinud. Üks asi on kindel – Jumal soovib, et iga inimene saaks puhata. Jeesuse liigutav kutse meie tänases tekstis puudutab ju meie kolmanda aastatuhande ühiskonna tuntavat vajadust. Puhkus. Kes ei haigutaks rohkem selle järele?

Sõna „hingamine” siin Matteuse 11. peatükis on kreeka keeles tegelikult liitsõna: „taas” pluss „peatuma või katkestama”, tähenduses „taas peatuma”. Seda tehakse mäkkeronimisel. Mitte keegi, keda ma tean, ei roni tippu peatusteta. Jaapanis päikesetõusuks Fuji mäe tippu jõudmine on kogu öö kestev seiklus. Kuid tõusvatele vulkaanilistele nõlvadele on tipitud väikesed puhkeonnid, oranžid tulukesed öös, mis pakuvad hetkeks sulatavat soojust ja uinakut õlgmatist põrandal. Seda pakub ka Jeesus: „Kui sa tõused läbi elu, siis pead peatuma ja puhkama või sa ei jõuagi tippu. Seega tule minu juurde, lase mul olla sinu puhkepeatus ikka ja jälle.”

Kristuse kutsele Matteuse 11. peatükis järgneb kohe 12. peatükis lugu hingamispäevast, mis ei jäta kahtlust, et Matteus soovis oma lugejate jaoks ühendada hingamise Jeesuses puhkamisega hingamispäeval. „Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand.” (salm 8) Ja kas sa oskad välja mõelda parema ravi meie haigutuste vastu kui Tema hingamispäeva 24-tunnine puhkus?

„Nende sõnadega pöördub Kristus iga inimolevuse poole. Kõik on väsinud ja koormatud. Kõiki rõhub koorem, mida ainult Kristus saab kõrvaldada. … Ta võtab surutise meie väsinud õlgadelt. Ta annab meile rahu.” („Ajastute igatsus”, lk 222)