Kurat ei vali. Teda ei huvita, kuhu ta su viib. Tema jaoks on peamine, et sa komistad ja kukud. Mõnele meist kasutab ta ühte kiusatust, teisele teist. Edu on kõik, mis tema jaoks loeb. Ta võib kasutada vastandlikke taktikaid, et jõuda sama eesmärgini.

Võime arvata, et oleme lahingu Saatana vastu võitnud, sest oleme temaga kohtunud ja ta meie elu ukse tagant tagasi tõrjunud. Aga enne kui arugi saame, leiame, et ta on tagauksest sisse hiilinud. Tema meetoditel ei ole lõppu. Ta võib ilmuda isegi valguse inglina.

Need mõtted räägivad täpselt Jeesuse õpetustest Matteuse 6. peatüki teises pooles. Võtke aega, et läbi lugeda salmid 19 kuni 34. Milline salm eraldab need salmid kaheks osaks? Mis on ühine niit, mis hoiab kahte osa koos? Mille poolest need kaks osa erinevad?

Pöördepunkt nendes salmides on salm 25. Kuni selle lõiguni on Jeesus öelnud oma kuulajatele, et nad ei teeks oma eesmärgiks omandit ja edu, sest need ei ole esmajärgulise tähtsusega. Kuid salmis 25 on selge nihe. Nüüd on teemaks mitte muretseda omandi või isegi eluks vajaliku pärast.

Salmides 19–34 kulgev ühine niit on materiaalne omand. Salmid erinevad selle poolest, et esimene osa käsitleb vara omandamist, teine keskendub nende pärast muretsemisele.

Aga vaenlase strateegia on sama kuni lõpuni. Ta tahab, et elu materiaalne pool oleks meie mõtete keskpunktis. Ta tahab, et materiaalne domineeriks vaimuliku üle. Ta on oma eesmärgi saavutanud niikaua, kui tema määrab meie prioriteedid.

Jeesus räägib Matteuse 6. peatükis mõlemale poolele ühisest materiaalsete hüvede kiusatusest. Ta sõnum on meie ajal väga vajalik. Ta sõnum on minule eriti vajalik.