Kui te oleksite mõistnud, mida tähendab: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust, siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid. Mt 12:7
Halastav olemine on Matteuse arusaama kohaselt evangeeliumi sõnumi eesmärk. Üks halastav olemise aspekt on mitte teiste üle kohut mõista, mitte teisi hukka mõista, mitte olla teiste tegude või motiivide suhtes liiga kriitiline.
Mõned on näinud paralleeli Matteuse 7:1 („Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut“) ja viienda õndsakskiitmise („Õndsad on halastajad“) vahel. Halastus on ka Meie Isa palve viienda lause keskmes: „Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!“ Ja halastus on kindlasti Matteuse 5:48 käsu keskmes, kus meil kästakse olla täiuslikud, nõnda nagu Jumal on täiuslik. Mõne kuu eest märkisime, et see avaldus on seotud Jumala halastava armastusega nii Tema vaenlaste kui ka Tema sõprade vastu. Ta annab oma päikesepaistet ja vihma kõigile, olenemata nende isiklikest teenetest või teenete puudumisest. See seos on selgelt välja toodud Luuka 6:36, mis selgitab Jeesuse üleskutset olla täiuslik, nagu taevane Isa on täiuslik: „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“
Halastus on mõjuv tegur kogu mäejutluse, esimese evangeeliumi ja kogu Uue Testamendi jooksul. Jeesuse kinkimine Jumala poolt on halastuse tegu. Ja lõplik kohtuotsus põhineb Matteuse 25:31–46 kohaselt sellel, kas meie kui Jeesusesse uskujad oleme võtnud omaks Jumala halastava iseloomu.
Olla hukkamõistev ja olla halastav on skaala vastandotsades. On oluline, et mõlemat on Uues Testamendis korduvalt rõhutatud. Need on suure võitluse kahe osapoole – Kristuse ja Saatana – kesksed omadused. Olla hukkamõistev on ilmutada Saatana põhiolemust, samas olla armuline on olla Jumala sarnane.
Meie inimlik probleem on see, et me oleme sünnipäraselt kallutatud kohtumõistmise või hinnangute andmise poole. Meil on kalduvus kurjuse poole. Jeesus tahab tulla meie ellu ja kallutada meid Jumala riigi põhimõtete poole. Ta soovib, et meie olemuse keskseks tunnuseks saaks halastus, ja Ta tahab kaotada meist kogu kohtumõistmise nii praeguse aja kui ka igaviku vaates.