Tavaliselt pole inimestel kerge võtta vastu otsus seista tõe poolel, eriti kui kogukond neile nende töö tõttu alt üles vaatab. Sellisel puhul aitab neid see, kui neil on mõned tõega täidetud raamatud, mis aitavad neil seda otsust langetada. Järgnev kogemus leidis aset Keenias, Aafrikas. Võime siin taas näha Jumala Vaimu juhtimist tõelise tõeotsija elus.

Cleophas Okisai on kirjandusevangelist. Ühel päeval tegi ta esitlust kohaliku kooli direktrissile. Presentatsioon läks väga hästi ja naine tellis "Piibliloo" seeria, mis pidi sama kuu lõpuks kohale toimetatama.

Enne kui Cleophas direktori kabinetist lahkus, küsis ta, kas ta võiks ka teisi õpetajaid külastada. Direktriss tutvustas Cleophast hea meelega oma töötajaskonnale. Õpetajad olid samuti raamatutest huvitatud ja esitasid tellimusi hilisemaks saadetiseks. Kui kuu lõpp kätte jõudis, saadeti raamatud kohale ja võeti vastu uusi tellimusi. Selline korraldus töötas nii hästi, et kirjandusevangelistile sai tavaks igal kuul õpetajaid külastada. Nemad muudkui aga ostsid uusi raamatuid ja Cleophas viis need kohale.

Üks õpetaja, härra Vincent Otiatio, näitas üles erilist huvi raamatute vastu, mida ostis. Mehe huvi ja kirjandusevangelisti entusiasmi tõttu kasvas õpetaja raamatukogu aina enam ja enam adventistide raamatute võrra. Ta kollektsioon oli suurem kui ühelgi keskmisel adventkoguduse liikmel selles piirkonnas.

Ühel pühapäeva hommikul kohtas Cleophas kogemata härra Otiatiot, kes oli teel kirikusse. Ta oli pühendunud kirikuskäija, anglikaani kiriku liige ning isegi oma koguduse sekretär. Nende kohtumine tänaval oli lühike ja südamlik ning kui nad lahku läksid, ütles härra Otiatio: "Ma olen teie raamatuid lugenud ja veendun üha kindlamalt, et pühapäev pole Jumala päev Tema ülistamiseks."

"Ei ole tõepoolest," vastas Cleophas.

Pärast seda lühikest vestlust läksid nad lahku. Cleophas ei suutnud lõpetada härra Otiatio sõnadele mõtlemist. Ta palus, et Jumal talle näitaks, kuidas aidata sel otsival mehel oma otsust Kristuse kasuks langetada. Ta üritas end härra Otiatio olukorda panna, mõistes, kui väga raske oli tema jaoks oma kirikulist kuuluvust muuta. Lõppude lõpuks, ta oli tähtis mees tähtsal kohal oma kirikus. Ta töötas koos mõjukate inimestega, kes veensid teda kindlasti seda muutust mitte ette võtma.

Ühel päeval külastas Cleophas taas härra Otiatiot koolimajas ja näitas talle raamatut Issanda päeva küsimuse kohta. Järsku ütles härra Otiatio: "Ma pean mingi otsuse langetama! Laske ma loen terve peatüki läbi ja siis ma annan Teile oma otsusest teada." Kaks päeva hiljem võttis härra Otiatio vastu otsuse ühineda hingamispäevapidajana Jumala kogudusega.

Meie raamatud on valmis kuulutama seda sõnumit, kui meie vaid oleme valmis neid sinna viima, kus nad seda teha saavad. Jumal vajab käsi ja jalgu, mis aitaksid Tal jõuda nendeni, kelleni pole teisiti võimalik jõuda. Miks ei kaalu sina oma käte ja jalgade andmist Meistrile, et Ta saaks neid kasutada oma imede elluviimiseks?