Kaua, kaua aega tagasi oli laevakujuline hunnik puulaudu mäetipus jumaliku armastuse ilmutus. Mitte nii kaua aega tagasi said Tema armastuse väljenduseks kaks puuplanku risti kujul. Praegu pole midagi muutunud.

Sama Jumal, sama armastus, sama tungiv palve, sama lõplik otsus – tegeleda vähiga enne, kui kogu inimkond on kadunud –, sama kell, mis loetleb igavikuni jäänud aega, samad väljasirutatud käed, sama halastusrikas kutse. „Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.” (Mt 24:37) Miski pole muutunud: tule koju, tule Isa juurde tagasi enne, kui on liiga hilja. Tule kohe. Jumala tungiv palve on ikka samasugune.

Mis on inimsüdames niisugust, mis on palvele vastuvõtlik?

Mind liigutas südamepõhjani pilt, mida nägin mõni aasta tagasi ajalehes. Pilt salapärasest sildist, mis oli naelutatud puu külge Indiana osariigis Nappanees. See pole üks neist uhketest Madison Avenue naeratavate nägude ja kergesti meeldejääva logoga reklaamtahvlitest. Üksnes lihtne silt, millel mõned käsitsi maalitud sõnad. Ja keegi ei teadnud, kust see tuli, isegi mitte farmer, kelle maa peal kasvab puu, mille külge oli silt kinnitatud. Ta oli selle kolm korda eemaldanud ja kolm korda ilmus see tagasi.

Paneb imestama, kes selle sinna pani. Murtud südamega ema? Üksik isa keskööl? Keegi ei tea. Kuid mitte keegi, kes on silti lugenud, ei saa seda unustada. Neli lihtsat sõna: „Poeg, palun tule tagasi!”

Need on samad neli sõna, mille Jumal kirjutas tulipunases kirjas ja naelutas puu külge kaua aega tagasi, Tema naeltega kinnitatud avatud süle neli sõna: „Laps, palun tule tagasi!”

On rohkem kui ilmne, et Lutsifer ei tule tagasi. Ka enneveeuputusaegsed inimesed mitte. Aga kui paljud umbes 6,9 miljardist Isa ülejäänud pojast ja tütrest, kes tänapäeval elavad, on Tema palvele vastuvõtlikud? Kas võib nii olla, et sind on valitud sellepärast? Mõistagi võiks Jumal kirjutada sõnad üle kogu taeva, et kõik näeksid. Aga keda need liigutaksid? Tõsi on, et südant ei liiguta miski muu rohkem kui isiklik kutse kelleltki, kes sinust teadaolevalt hoolib.