Ükskord asutas isand end pikale teekonnale minema. Ta kutsus enda juurde oma targa ja usaldusväärse sulase ning ütles talle: „Ma anna kogu oma pere ja majapidamise sinu järelevalve ja juhtimise alla. Hoolitse nende eest minu pärast hästi, kuni ma tagasi tulen.” Sulane kummardas tänulikult, võttis ülesande vastu ja tõotas olla kuulekas. Ja siis oligi isand läinud.

Aeg möödus ja juhtiv sulane väsis peagi kohustustest, mille tema isand oli talle andnud. Miks ta pidi elama niisuguste rangete ootuste ja korralduste järgi? Lõppude lõpuks polnud ta isandat juba väga ammu näinud.

Ja nii juhtus mõeldamatu. Tark ja usaldusväärne sulane heitis oma kohustused kõrvale nagu vana raske mantli. „Minu isand viibib ja ma olen väsinud ootamast. Söögem, joogem ja olgem lõbusad!” Ja seda ta tegigi – jõi ennast nii täis, et hakkas oma isanda majapidamise liikmeid peksma. See oli inetu vaatepilt.

Kuid asi läks veelgi inetumaks, kui isand tuli ootamatult ja äkitselt tagasi. Pärast usaldusväärse sulase julma saatuse kirjeldamist selles tähendamissõnas jõuab Jeesus kulminatsioonini meie tekstis. „Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju,” millest võib tuletada „Igaühelt, kellele on antud vähe, nõutakse vähe.” See on kohase tasu seadus, seadus, mis mõõdab tulemuse vastavust tuluga. Mida rohkem sul on, seda rohkem sinult oodatakse – mida vähem sul on, seda vähem sult oodatakse. See on nii endastmõistetav kui ka õiglane.

Kas see tähendab, et näiteks animisti, kes kummardab puude vaime, peetakse vastutavaks teistsuguse mõõdupuu järgi kui kristlast, kes hindab oma riideid ja autot rohkem kui oma Jumalat? Õigupoolest sugugi mitte. See tähendab hoopis seda, et neid mõlemat peetakse vastutavaks identse mõõdupuu järgi. Mida sa tegid sellega, mis sul oli? See mõõdupuu on sama õiglane kui Jumal, kelle käes see on.

Niisiis, kui palju on sinul ja minul ja valitutel? Ja kuidas on meie paganlike naabritega sellel planeedil? Kas pole pelk tõsiasi, et Jumal ei oli teinud meie elust mõõdupuud, mille järgi nende üle kohut mõista, piisavaks tõendiks, et Ta soovib väga päästa meist nii paljusid kui võimalik?