Kazimierz Szymacha elab Poolas. Täna jutustab ta meile, kuidas trükisõna imelisel viisil temani jõudis. See kogemus tuletab meelde tõsiasja, et iga tõe lehekülg, iga tükk sellest võib päästa elu igaveseks. Loe sellest armu imest nii, nagu Kazimierz seda ise kirjeldab:

"Sündisin Bełchatów, Poolas. Pärast põhikooli lõpetamist sain minna Varssavisse kutsekooli. Õppisin lukksepaks ja keevitajaks. Ühel päeval, kui kooliümbrust puhastasin, leidsin pooliku "Ajamärkide" eksemplari. Selles ajakirjas oli artikkel astronoomiast, millest ma väga huvitatud olin. Peitsin ajalehe taskusse, nii et mu sõbrad seda ei näeks, ning lugesin seda hiljem üksi oma toas olles. Leidsin ajakirjast Varssavi Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse aadressi ning käisin korra või paar seal kirikus.

Hingamispäev ajas mind segadusse ning ma ei saanud aru, miks adventistid sellel päeval jumalateenistusi pidasid. Olles rooma-katoliiklane, rebisin "Ajamärgid" puruks, kui mulle öeldi, et seitsmenda päeva adventistid on protestantidest lahkusulised, ning otsustasin adventismiga rohkem mitte midagi tegemist teha.

Ühel päeval, kui ma Varssavi tänavail jalutasin, nägin üht paari, kes müüs Piibleid. Ostsin ühe, hakkasin lugema ning nautisin seda väga. Lugesin salaja, sest ma kartsin, et keegi muidu takistab mind. Elasin sel ajal Varssavis tööliste ühiselamus. Kui ma tagasi Bełchatówi läksin, näitasin seda Piiblit oma vanematele. Kui sellest oma preestrile rääkisin, sai ta väga vihaseks. Peitsin Piibli oma pagasi hulka ja läksin tagasi Varssavisse, kus ma seda rahus lugeda sain.

Ühel päeval nägin inimest, kes Varssavis "Ajamärke" müüs. Olin üllatunud, et seda ajakirja taas nägin, ning ostsin endale ka ühe. Mulle räägiti loenguseeriast, mille pealkirjaks oli "Mis lähitulevikus sünnib" ning mis pidi linnas aset leidma. Võtsin loengutest osa ning huvitusin asjast aina enam. Võrdlesin kuuldut sellega, mida olin "Ajamärkidest" ja Piiblist lugenud. Veendusin, et see oli tõde ning valmistusin ristimiseks.

Enne ristimist juhtus mul tööõnnetus. Klaasikild lendas mulle vasakusse silma ning mind viidi haiglasse. Arstid võitlesid, et mu elu päästa ning selle käigus tuli mu üks silm eemaldada. Adventistid palvetasid mu pärast ja külastasid mind regulaarselt. Ma ei rääkinud õnnetusest vanematele. Kartsin, et nad võivad üritada mu ristimist takistada. Lõpuks sain ma ristitud ning läksin Poola Adventseminari, et saada väljaõpet kirikuteenistuseks.

Kuigi mul on vaid üks silm, olen Jumalaga õnnelik. See on parem, kui olla kahe silmaga ja Jumalat mitte tunda!" Kas nõustud Kazimierz Szymachaga? Kas suhe Jumalaga on ka Sinu elus esimesel kohal?