Joona lugu on ju üks tore lugu. Selles on täiuslik „paha” – tõrges, põgenev prohvet – ja laevatäis vanduvaid paganatest meremehi. Lisa juurde viienda kategooria orkaan merel ja saad oivalise tormi – ja jutustuse. Siin on ka jumalik rulett, mis valib rahva hulgast vastuhakkaja ja muidugi mõista see mõistatuslik, salapärane mereelukas, kes neelab Joona hetkel, mil ta vajub voogava ja kobrutava pinna alla. Mis saaks parem olla!

Kuid siin on enamatki. Vaal oksendab põgeneva prohveti välja. Prohveti nahk on kolmest ööpäevast mereeluka kõhus viibimisest sapikollane. Pole ime, et kogu linn kuulab seda käskjalga, kes kuulutab jumalikku hävitust 40 päeva pärast! Ja üllatuste üllatus, rahvas, alates kuningast, langeb silmili maha ühes kõigi aegade klassikalises, kogu linna hõlmavas usulises ärkamises.

Ja Joona? Ajaloo suurim vastus üleskutsele, ja see jutlustaja on maruvihane, et tema ettekuulutus ei läinud täide. Kõiki ei saa võita. Kuid ära räägi seda Jumalale, kes tegelikult võitis seekord kogu linna. Jumal päästab linnatäie paganaid ja Ta teeb seda ilma, et paluks neil valitutega ühineda. Pole mingeid teateid sellest, et Niineve päästetud oleksid Iisraeli usku pöördunud. Nad kahetsesid oma kurje eluviise Joona Jumala ees ning Joona Jumal andestas neile ja päästis nad, iga viimase kui ühe neist. Lõpp.

Ja muuseas, Jumal ei päästnud üksnes tervet assüürlaste linna, Ta päästis ka terve laevatäie paganatest meremehi ja veel ühe prohveti. See on üks päästmise lugu! Piisav tõend, et Peetruse sõnad pagana Korneeliuse kohta on tõepoolest õiged: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.” (Ap 10:34, 35)

„Paganate hulgas on inimesi, kes teadmatult teenivad Jumalat; neid, kellele ükski inimene pole iialgi valgust toonud, ometi nad ei hukku. Ehkki nad ei tea midagi Jumala kirjutatud käsust, on neid kõnetanud Tema hääl looduse kaudu ning nad on toiminud käsu nõuete kohaselt. Nende teod tõendavad, et Püha Vaim on puudutanud nende südant, ja Jumal tunnistab nad oma lasteks.” („Ajastute igatsus”, lk 433)

Kas pole see tohutu suur tõde? Jumalal on valituid igal pool!