Jumal on põllumees. Mis sa arvad, kust me seda teada saime? Hämmastav, kui sageli on Pühakirja punutud põllumajanduslikke metafoore, tähendamissõnadest prohvetikuulutusteni. Siin istub kuningas Jeesus aulisel teise tulemise pilvel ja mis on Tal käes? Sirp. Miks? Sest „ilmamaa lõikus on juba küps”. Kas mäletad, missugune mõte oli Jeesuse tähendamissõnas nisust ja raiheinast? Maa lõpeb võimsa lõikusega – see on ka Johannese mõte siin pusletükis nr 2.

Ja samuti ka Joeli mõte pusletükis nr 3, kui ta kirjeldab Jumala viimast kohtupäeva nende sõnadega: „Paganad asugu teele … sest seal ma istun ja mõistan kohut kõigi ümberkaudsete rahvaste üle! Pistke sirp vilja külge, sest lõikus on valminud!” (Jl 4:12, 13) Pühakirja väljendusviis toetub Juudamaa põllumajanduslikule maailmale ja on selge, et lõikuse metafoor kirjeldab maailma lõppu.

Võtame nüüd pusletüki nr 4: „Ja teie, Siioni lapsed, hõisake ja rõõmustage Issandas, oma Jumalas, sest tema annab teile õiglaselt varajast vihma, saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma nagu ennegi! Siis saavad rehealused täis nisu.” (Jl 2:23, 24) Kuidas on lõplik lõikus küpseks saanud? Rikkaliku vihmasaju abil, vastab Joel. Heebrea põllumehed teadsid ainult kaht aastaaega, märga ja kuiva. Ja nii nad siis külvasid seemne varajaste vihmade märja aja (sügis) alguses, et nende vili tärkaks ja kasvaks. Ja siis ootasid nad innukalt hilise vihma aega (kevad), et see viimane vihmahoog kiirendaks vilja jõudmist täisküpsusesse enne kuival ajal algavat lõikust.

Kuid kahtlemata mõlgub Joelil meeles palju enamat kui Palestiina ilmastikutingimused. Pusletükk nr 5: „Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Ja neil päevil valan ma oma Vaimu.” (Jl 3:1, 2) Vihm, mida Jumal tõotab, on Tema Vaimu väljavalamine. Jäänud on veel ainult kaks pusletükki. Kuid meil on juba piisavalt pilti, et mõista: seda vihmahoogu peame praegu paluma.