Sõna „siis“ („seetõttu“, KJV) on 48. salmi võtmesõnaks. See teeb eelnevast järelduse.

Salm 48 koos üleskutsega olla Jumala-sarnaselt täiuslik, tuleb siduda salmiga 20, mis kutsub üles suuremale õigusele kui variseride ja kirjatundjate oma. Need kaks salmi seovad ühte nende vahele jäävad kuus illustratsiooni seaduse sügavuse kohta. Raamivad salmid esitavad Jumala ideaali enne ja pärast neid illustratsioone.

Siin on mõte, et olla täiuslik nagu Isa, on sama, mis püsida seaduse vaimus, vastandina ettekirjutustest lähtuvale kirjatähest kinnipidamisele. Kõik kuus osa salmides 21–48 kutsuvad üles olema täiuslik, igaüks esitab absoluutse nõudmise, millest ei saa mööda minna. Näiteks, mida veel saab himu vastu ette võtta, kui see on südamest välja kihutatud (salmid 27–30)? Ja kes veel jääb üle, keda tuleks armastada, kui vaenlanegi on armastatud (salmid 43–48)?

Sõna „siis“ („seetõttu“, KJV) salmis 48 viitab kõigile Jeesuse õpetustele salmides 21–47, kuid see kuulub eriliselt salmide 42–47 juurde. Seda näitab salmide 45 ja 48 võrdlus. Need on kogu selles lõigus ainsad salmid, mis kutsuvad kristlast üles olema taevase Isa taolised. Salmid 43–47 selgitavad selle sarnasuse olemust.

Jeesus ei tegele siin abstraktsioonidega. Olla nagu Isa tähendab armastada oma vaenlasi nii, nagu Jumal armastab oma vaenlasi. Pealegi, eks Ta lase oma päikest tõusta ning vihma sadada nii kurjade kui heade üle! Igaüks, isegi maksukoguja suudab armastada oma sõpru. Kuid Jumal nõuab oma lastelt üleloomulikku armastust kõigi inimeste vastu. Nii nagu Isa armastas maailma sedavõrd, et andis oma Poja surema jumalakartmatute inimeste ja oma vaenlaste eest, nii armastavad kristlased isegi neid, kes neid hoolimatult ära kasutavad. See on jumalakartliku inimese põhiline Jumala-sarnasus.

Sellepärast on Matteuse 5:48 üks olulisemaid sõnu „siis/seetõttu“. Ilma selle sõnata ei mõista me selgesti, mida Jeesus mõtleb, kui Ta käsib meil olla täiuslik.