Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Mt 6:19

Järsku oleme langenud taevast maa peale, kummardamiselt omandile.

Matteuse 6:19 teeb Jeesuse tähtsa jutluse fookuses veel ühe radikaalse nihke. Ja uues fookuses näeme värskel viisil Jumala huvi avarust Tema maiste laste vastu. Teda ei huvita mitte ainult meie suhtumine taevasesse, vaid ka maapealsesse. Mäejutlus hõlmab tõesti kõiki eluvaldkondi. See on tõesti Jumala ideaal Tema rahva jaoks.

Astume korraks tagasi ja vaatame üle oma senise jalutuskäigu Jeesusega õndsakskiitmise mäel. Me kõndisime koos Temaga läbi õndsakskiitmiste ja Tema ideaali kristlase iseloomule (Mt 5:3–12). Järgmiseks käisime koos Temaga läbi kristlaste kohustuse tunnistada Tema armastusest (salmid 13–16). Seejärel tegi Jeesus meile suure ringkäigu läbi Seaduse sügavuse ja ulatuse, kus saime teada, et kristlase õigus peab ületama kirjatundjate ja variseride õiguse (salmid 17–48).

See tõi meid 6. peatüki juurde. Esimeses kaheksateistkümnes salmis saime teada, et lisaks sellele, et kristlase õiged teod peavad ületama kirjatundjate ja variseride tegusid (vt Mt 5:21–48), on sama lugu ka vagadusega (Mt 6:1–18). Salmidest 19–34 saame teada, et isegi kristlase eesmärgid ja prioriteedid selles maailmas peavad erinema laiema kultuuri väärtustest. Jeesus alustas 6. peatükki, keskendudes variseridele, ja lõpetab selle, öeldes, et me peame loobuma paganate väärtussüsteemist.

Sõnum on, et Jeesuse jünger olemine tähendab olla radikaalne. Olemata radikaalne, on võimalik olla koguduse liige, aga mitte jünger. See on väga oluline erinevus.

Täna kutsub Jeesus mind olema rohkem Tema sarnane mitte ainult selles, kuidas ma elan ja kummardan, vaid ka selles, kuidas ma mõtlen materiaalsest omandist.