Matteuse 7:13-s on peamiselt kaks kujundit: värav ja tee. Muidugi on – nagu Jeesus seda näeb – olemas rohkem kui üks värav ja rohkem kui üks tee. Neid on kaks, kuid mitte ka rohkem kui kaks. Me oleme kas koos Kristusega või Tema vastu. Meile on isaks kas Jumal või kurat. Muid võimalusi ei ole.

Väravast võib mõelda kui meie otsusest järgida Jeesust. Ta ütleb Johannese 10:9, et Tema on uks/värav. Ja Apostlite teod 4:12 loeme, et „ taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.“ (NIV). Väravast sisenemine on meie otsus järgida Jeesust.

On huvitav tähele panna, et tekstis Matteuse 7: 13, 14 ei mainita, et keegi oleks sisse läinud laiast väravast. Miks? Sest me oleme sündinud laial teel, mis viib hukatusse. See on fakt sünni kohta, mitte teadlik otsus. Me teeme otsuse lahkuda laialt teelt, kuid mitte sinna astuda.

Kui värav sümboliseerib Jeesuse kui Päästja esialgset vastuvõtmist, siis tee tähistab sellele järgnevat kristlikku elu.

Matteuse enda elu on näide väravast ja teest. Matteuse 9. peatükis leiame ta istumas oma maksukontoris. Sel hetkel astub sisse Jeesus ja ütleb: „Järgi mind!“ Matteus loobub oma ärist ja vanadest viisidest ning alustab uue eluviisiga. Ta jätab maha oma ebaõiglased viisid maksukogujana, oma vanad sõbrad, vanad eesmärgid ja kohustused. Matteusel on nüüd uus Meister. See tähendab, et tal on ka uued väärtused, uued sõbrad ja uued eesmärgid.

Kristlus ei ole valgussähvatus ega soe udune tunne. Need võivad (aga ei pruugi) aset leida, kuid tee-illustratsiooni peamine mõte on, et kristlus on eluaegne pühendumine Jeesusele ja mäejutluses esitatud eluviisile. Ehtne kristlus domineerib kõiges, mida teeme.