„Orjus” on Kirjas roomlastele oluline sõna. Paulus kasutab seda kohe raamatu esimeses salmis, kus ta kuulutab, et on Kristuse ori. Orjuse teema domineerib ka 6. peatüki teises pooles, kus Paulus vastandab patuorje õiguse orjadega.

Kuid siin, Rm 6:6 väidab apostel, et kristlased on need, kes on vabatahtlikult lubanud Jumalal oma vana mina risti lüüa, et patu orjastav ja võimutsev vägi enam nende üle valitseda ei saaks. Mida tähendab olla patu ori? Ma mõtlen, et see on nagu narkomaan, kes peab saama oma igapäevase annuse, ükskõik kui palju see ta vaimset ja füüsilist tervist ei kahjustaks või kui palju see ka ei maksaks, ja kes peab röövima selleks, et seda raha saada. Või võtke ülisaavutaja, töönarkomaan, kes ei suuda paigal istuda, kes peab kogu aeg midagi saavutama, lootuses, et keegi toidab kiituse läbi tema egot. Ka meenub mulle materialismi köidikutes olev inimene. Kiire, kiire, kiire. Aga mille jaoks? Sa saad sõita vaid teatud arvu autodega, kanda vaid teatud hulka riideid, süüa vaid teatud koguses ja tunda rõõmu vaid teatud arvust majadest.

Sõltuvused on inimeste tegude keskpunktiks. Küsi mõnelt inimeselt, miks ta midagi teeb ja ta vaatab sulle otsa tuima näoga ega oska vastata. Nad teavad vaid, et neil on ajend millegi tegemiseks. Paulus nimetab sellist olukorda orjuseks. Tänane salm räägibki sellistest olukordadest ja sellistest inimestest. Need, kes on Kristusega koos risti löödud, on ka ühte kasvanud Temaga. Need, kes on murdnud ühenduse Aadamaga, kes on õigeks mõistetud ja Jumalaga lepitatud, ei ole enam patu orjad.

Nii nagu mitmes teiseski kohas Kirjas roomlastele on Paulus siin patu isikustanud. Ta kujutab pattu despootliku orjapidajana, kellel on täielik kontroll nende üle, kes pole Kristusega koos Tema väe saamiseks surnud.

See on üsna täpne kirjeldus inimesest, kes on haaratud mingist enesehävituslikust sõltuvusest. Hea sõnum on see, et Jumala armu vägi võib vabastada orjusest need, kes on Kristusega koos risti löödud. Patt ei pea enam nende üle valitsema.