Alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni on üks tõde väga selgelt väljendatud – abielu on püha. Jumal lõi meie esivanemad meheks ja naiseks (1Ms 1:27) ning õnnistas nende abielu ja ütles, et „need kaks on üks liha“. (1Ms 2:24; Mt 19:5) Jeesus rõhutas abielu pühadust nii Matteuse 5. kui ka 19. peatükis.

Michael Green märgib, et Jeesus rääkis neis kahes piiblitekstis mitmeid olulisi fakte abielu kohta. Esiteks, abielu seadis sisse Jumal. See on Jumala antud korraldus, mitte vaid ühiskondlik suhe kahe inimese vahel.

Teiseks, abielu on kahte sugupoolt hõlmav korraldus. Jumal lõi „tema meheks ja naiseks“. Jumal ei tahtnud luua maailma, kus oleks ainult üks sugupool. Green räägib sellest nii: „Jumala loodud kaks sugupoolt on erinevad, kuid samas teineteisele täpselt sobivad. See on nii ilmselge, et seda tuleb välja öelda alles kahekümnenda sajandi lõpus, kui homoseksuaalsust on hakatud nägema abielule samaväärse alternatiivina.“

Kolmandaks, abielu on loodud kestma igavesti. Jumal ei taha, et abielusidet katkestataks. Igasugune kõrvalekalle abielu püsivusest on ideaalist kõrvalekaldumine.

Neljandaks, abielu on eksklusiivne. Kaks – mitte kolm, neli või viis – peavad saama üheks lihaks. Üks mees ja üks naine tuleb kokku liita. See ideaal välistab nii paljude kaasaegsete inimeste mugavad asjaajamised kui ka vanaaja polügaamia. Ilmselgelt oli Jumala Vanas Testamendis antud mitmenaisepidamise luba vähem kui ideaalne järeleandmine juurdunud tavale ja inimlikule nõrkusele. Peale selle pakkus see turvalisust naistele kultuurides, kus neil polnud õigusi ja kus polnud ümberkaudu piisavalt mehi.

Viiendaks, abielu on pere tuum. See hõlmab nii vanemate juurest lahkumist kui abikaasaga ühinemist. Nii saab abielust tugevaim ja tähtsaim suhe kõigi inimsuhete seas.

Tänan, Issand, et oled andnud abieluanni. Aita meil seda kalliks pidada!