Paulusel ei ole vähimatki kahtlust, et käsk on hea. Tema probleemiks või pingete tekitajaks ei ole käsk. Pigem on see tema loomus. Paulus ütleb, et tema loomuses ei ole head. Nii et kontrast on kristallselge: Seadus on hea, aga temas eneses ei ole head.
Kas see on tõesti tõsi? Kas tõesti ei olnud Pauluses mitte midagi head? Kas ta ei öelnud just äsja, et tema arvates on käsk hea ja et oma sügavas sisemuses igatseb ta seda täielikult ka täita? See on ju kindlasti väga hea suhtumine ja hoiak. Siinkohal tuleb mõista, et apostel kasutab väljendit „ei ole head” vaid iseloomustava piiritlejana. Ta hoiatab, et „ei ole head” viitab tema loomusele, mida ta siin kasutab oma patuse loomuse väljendamiseks. Seega vastandab ta siin oma madalama loomuse (lihaliku mina) oma kõrgema olemusega (vaimuliku minaga). Pauluse „liha” mõistest arusaamise protsessis on oluline teha vahet, et Paulus ei nõustunud tolleaegsete Kreeka filosoofidega, kes õpetasid, et liha on iseenesest kuri. Vastupidi, ta ootas igatsusega ihulikku ülestõusmist pärast surma – midagi, mida tolleaegsed kreeklased ei suutnud mõista, sest nemad nägid kehalikku eksisteerimist kui kurjust. Pauluse jaoks ei olnud probleemiks, et liha ehk loomus on juba sünnipäraselt kuri, kalduv alistuma kiusatustele ja võimetu tegema head. Ernst Käsemann aitab meid selle mõistmises, märkides, et „liha [loomus] on terminoloogiliselt patu töökoda”. Ja nagu teame, on Saatan ekspert, kuidas selles „töökojas” manipuleerida.
Enne kui läheme 18. salmi juurest edasi, peame nägema ära need kohad, kus Paulus läheb inimliku nõrkuse kohta salmides 15 ja 16 öeldust kaugemale. Eelnevates salmides räägib Paulus, et ta ei suuda lõpetada nende tegude tegemist, mida ta tegelikult teha ei taha. Siin aga lisab ta juurde, et ei suuda teha ka seda, mida ta tegelikult heaks kiidab.
Liha on tõeliselt nõrk või nagu Käsemann selle sõnastab: „Inimest ei saa vaadata kui kedagi, kes suudab oma saatuse vastu võidelda ja seda muuta selliseks, nagu tema moraalne mina seda näha tahaks.” Me vajame abi väljastpoolt.
Ja see on see abi, milleni see peatükk meid järjekindlalt juhib: meie ainus lootus Kristuses Jeesuses, meie Issandas.