Üks märkimisväärseid kontraste kahe tee vahel Matteuse ٧:١٣ ja ١٤ [Minge sisse kitsast väravast, sest värav on lai ja tee on kerge, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sellest sisenevad. Sest värav on kitsas ja tee on raske, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad. RSV] on see, et lai tee on „kerge“, aga kitsas tee on „raske“.

„Kerge“. See on kena sõna, meeldiv sõna. Huvitav, mida see tähendab?

Hulk aastaid tagasi seiklesin Wind River’i mäeahelikus Wyomingi kaljumägedes. Olin terve päeva rassinud äärmiselt järsul rajal ja jõudnud lõpuks platoole, mis kulges paralleelselt Sisalikupea tipuga (Lizardhead Peak). Olin surmani väsinud. Jõuda oma 30-kilose seljakotiga 12 kilomeetri kaugusesse orgu tundus lausa võimatuna.

Seal kohtusin veel ühe matkajaga, kes rääkis mulle otseteest, mis lühendaks mu teed mitu tundi. See oli palju „kergem“. Niinimetatud otsetee võis olla lühem, kuid see ei olnud lihtsam. Ma rassisin poolteist päeva maastikul, mida minu meelest ei saanudki raske seljakotiga ületada.

Siit moraal: asjad ei ole alati nii, nagu paistavad. Kerge tee on mõnikord lõpus raske.

Nii on see paljudega laial teel. Pohmelus, AIDS ja paljud teised hädad, mis tulenevad elust kergel teel, muudavad elu raskemaks, kui see oleks olnud siis, kui nad oleksid olnud mõõdukamad.

Aga olgem ausad. Paljud inimesed laial teel ei kohta selliseid raskusi. Nende elu on selle mõiste ilmalikus tähenduses mõõdukas ja isegi moraalne. Nende tee tundub tõesti kergena. Nad teevad lihtsalt seda, mis tuleb loomulikult.

Aga siin tulebki mängu nende kahe tee teine suur kontrast. Jeesus ütleb, et lai tee viib hukatusse, kuid kitsas tee viib ellu. Ja jälle, alternatiive ei ole. Igaüks saab ühel päeval kas oma taevase tasu või hävib igaveseks.

Igaühel meist on selles küsimuses valikuvõimalus. Kas eelistame, et see oleks nüüd raske ja hiljem kerge või nüüd kerge ja hiljem raske?