Seitsmenda päeva adventistid on mõjuvatel põhjustel muretsenud oma iseloomu täiuslikkuse pärast. Jeesus andis Matteuse 5:48 meile sellekohase käsu ning ka Ellen White‘il on sel teemal palju öelda. Üks E. White‘i kõige enam tsiteeritud seisukohtadest on raamatus „Kristuse tähendamissõnad“ (orig lk 32), kust võime lugeda: „Kristus ootab igatsusega, et Ta saaks oma koguduses ilmsiks. Kui Tema rahva iseloom on saanud Tema iseloomu sarnaseks, siis tuleb Ta ja nimetab neid enda omaks.“

Kahjuks lähenevad paljud sellele lõigule sellise täiuslikkuse määratlusega, mis on tihedamalt seotud variseride, Kreeka filosoofia ja keskaegse kiriku õpetusega kui Piibliga. Seetõttu mõtlesid nad iseloomust kui eelkõige käitumises avalduvatest joontest ja asusid kohe koguma Ellen White’i tsitaate, et toetada oma uut teoloogiat.

Parem oleks lugeda selle lõigu konteksti samalt leheküljelt. Ellen White kirjutab, et „Kristus soovib paljundada oma kujutist inimeste südames“ ja selle tulemusena, „kui sa võtad vastu Kristuse Vaimu – omakasupüüdmatu armastuse ja teiste heaks töötamise Vaimu –, siis sa kasvad ja kannad vilja .... Sinu usk kasvab, sinu veendumused muutuvad sügavamaks, sinu armastus saab täiuslikuks. Sa peegeldad ai na enam Kristuse sarnasust...“ (kursiiv lisatud).

Nagu Jeesus Matteuse evangeeliumi 5. peatükis, keskendub ka Ellen White’i iseloomu täiuslikkuse määratlus meie Jumala armastava iseloomu arendamisele inimeses. See arusaam süveneb, kui võrrelda seda Luuka mäejutluse versiooniga. Olles esitanud sisuliselt sama arutluse nagu Matteuse 5:43–47, laseb Luukas Jeesusel teha kokkuvõtte: „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“ (Lk 6:36). Nii võrdsustasid evangeeliumi kirjutajad täiusliku või küpse kristlase halastava kristlasega. See omadus on iseloomu täiuslikkuse keskmes.