Mida tähendab „pühitseda“ Jumala nime? Üks võimalus tähenduseni jõudmiseks on vaadata, kuidas see sõna on tõlgitud erinevates piiblitõlgetes. The Twentieth Century New Testament on tõlkinud nii: „peetagu Su nime pühaks“. Moffatti tõlge ütleb „Sinu nimesse suhtutagu aukartusega“. Phillipsi tõlkes on see „Sinu nimi olgu austatud“. Seega Jumala nime pühitsemine tähendab, et seda tuleb austada, pühaks pidada ja sellesse tuleb suhtuda aukartusega. „Pühitsema“ on vastand kõigele, mis on harilik või tavaline.

Selle sõna tähendus saab veelgi selgemaks, kui uurime, kuidas seda sõna on kasutatud. Leiame, et seda sõna on kasutatud hingamispäevakäsu – 2. Moosese 20:8 – kreekakeelses tõlkes. Käsk on meeles pidada hingamispäeva, et hoida seda pühana. Hingamispäev erineb teistest päevadest, seda tuleb hoida teistest päevadest erinevana. Seda tuleb pühitseda. Teine Vana Testamendi näide tuleneb korraldusest pühitseda preestrid. Preestrid pidid teistest inimestest erinema, kuna nad olid eraldatud pühaks otstarbeks.

Nii on ka Jumala nimega. Kristlased peavad pühitsema Jumala nime sellepärast, kes Ta on. Ellen White soovitab: „Issanda nime pühitsemine nõuab, et sõnad, millega pöördume Ülima Olendi poole, oleksid lausutud aukartuses. „Püha ja kardetav on tema nimi“ Psalm 111:9. Me ei tohi kunagi mingil viisil kergekäeliselt suhtuda Jumaluse kohta käivatesse tiitlitesse või nimetustesse. Palves astume Kõigekõrgema vastuvõturuumi ja peaksime tulema Tema ette püha aukartusega. Inglid katavad oma näo Tema juuresolekul. . . Kui palju enam peaksime meie, piiratud, patused olendid, tulema aupaklikult Issanda, oma Looja ette!“ (Mõtted õndsakskiitmise mäelt, 106)

Kuid Jumala nime pühitsemine ei puuduta ainult palvet. See käib kogu meie keelekasutuse kohta terve päeva jooksul. Peale selle tuleb nime pühitsemine kaasa igasse meie tegevusse, sest me oleme Jumala esindajad maa peal. Iga tegevus meie elus peab ilmutama Tema iseloomu, sest me kanname Tema nime.