Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu. Jh 5:24

Mõned teist võivad nüüd küsida, et kuidas me kristlastena lõpukohtusse saame minna, kui Johannese 5:24 ütleb, et me oleme juba saanud igavese elu ja ei kuulu kohtu alla. Ja Roomlastele 8:1 ütleb ju selgesti, et „nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses“. Kas need tekstid ei tõesta, et meil on pääste osas juba lõplik kindlus olemas?

Mõned tõlgendajad on leidnud, et need tekstid tõestavad igavese kindlustatuse doktriini. See tähendab, et kui inimene on tulnud Jeesuse juurde ja õigeks mõistetud, on ta Temas igavesti kaitstud. Ei ole tulevast kohtumõistmist, sest tema üle on juba kohus mõistetud.

See on õige, kuni inimene säilitab oma usu Jeesusesse. Kuid päästmisprotsess on pidev, see pole hetkeline sündmus, mis määrab meie saatuse kogu igavikuks. Piibel õpetab, et mõned inimesed siiski taganevad usust, pööravad Kristusele selja ja lähevad tagasi maailma. Et säilitada päästekindlust, peab inimene jääma Kristuses lepingusuhtesse Jumalaga.

Jeesus rõhutas mäejutluses kõige enam seda, et lõpukohtusse lähevad kõik, ka need, kes ütlevad: „Issand, Issand“ ja teevad Tema nimel palju häid tegusid, (vt Mt 7:21, 22).

Need, kes eitavad lõpukohtu olemasolu ja vajadust, on teinud vea, rõhutades teatud piiblisalme ja unustades teised. Paulus soovitab meil pöörata tähelepanu kogu Piiblile. Kui me seda teeme, siis näeme, kuidas kõik salmid omavahel klapivad.

Tõelistel kristlastel pole lõpukohtus midagi karta. Selle eesmärk on kinnitada universumile, et nad on Kristuses, et nad on vastu võtnud Tema vere ja armastavad Jumalat kogu südamest. Neid, kes usuvad Jeesusesse, ei mõisteta hukka.