Mida tähendab „mõistetakse õigeks”?

Nagu oleks Adolf Hitler ellu jäänud ja kohtu ette toodud ning lõpliku kohtuotsuse hommikul pöördub kohtunik kohtu poole: „Daamid ja härrad vandekohtunikud! Viimase mõne päeva jooksul olen palju ja tõsiselt mõelnud teie otsuse üle süüdistatava kohta. Ma tean, et teie arvates on Adolf Hitler süüdi jäledates inimsusevastastes kuritegudes. Ja ma olen samal arvamusel − ta on tõesti süüdi. Kuid nüüd, selle kohtuprotsessi karistuse määramise osas olen teinud kohtuliku otsuse. Ma mõistan hr Hitleri sellest kohutavast kuriteost õigeks. Ma jätan tema surmanuhtluse ära.”

Kohe kui kohtunik need sõnad lausub, täitub kohtusaal tigeda sumina elektriga. Kohtunik taob haamriga, et ruumi vaikust saada. „Ma tean, mida te mõtlete ja ütlete. Ka mina olen pühendunud seaduse kaitsmisele ja õigluse säilitamisele. Ja seega olen otsustanud, et Adolf Hitlerile andestades ja teda süütuks kuulutades võtan karistuse enda peale. Ma lunastan ta oma eluga.” Ja pärast pikka pausi: „Kohus läheb vaheajale.”

Kas sa suudad ette kujutada furoori, esileheuudiseid, globaalset meelepahatormi selle üle, mis toimus? „Kohtunik mõistab Adolf Hitleri õigeks ja pakub karistuse täideviimiseks oma elu”, võiks olla pealkiri.

Ometi, kui kummaliselt see ka meie kaasaegsele õigusteadusele ei kõlaks, „õigeks mõistma” Uue Testamendi kontekstis tähendab just nimelt seda. „Kõik mõistetakse õigeks [kõigile andestatakse, kõik vabastatakse süüst] päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.” Kristuse surma kaudu on tühistatud kõigi – täpselt nii, kogu inimkonna − vastu esitatud süüdistused.

See on igavese evangeeliumi vapustav avaldus. Kõiki patuseid süüdistatakse ärateenitult, kuid kõik patused on teenimatult süüst vabastatud. Kõiki on süüdistatud ja kõik on „tema armust” süüst vabastatud. Kolgatal kandis Kohtunik surmanuhtlust kogu inimkonna eest. Ta võib kõik õigeks mõista, sest Ta kandis kõigi karistuse. Tõepoolest hämmastav arm!