„Kuri on kohe sealsamas.” Ja sa võid kindel olla, et nii see on. See on kõikjal nii. On tõsiasi, et kurjaga mängimine ja selle eksponeerimine on kaasaegse televisiooni ja filmitööstuse peamisi teostusvahendeid. Kui nende toode ei sisalda seksi ja vägivalda, siis üldreeglina see lihtsalt ei müü. Lasteprogrammid on, uskuge või mitte, isegi hullemad kui täiskasvanute omad. Laste tähelepanu lühiduse tõttu pakutakse neile mitu vägivallastseeni minutis. Kui seda ei ole, hakkab neil igav, nad vahetavad kanalit ja ei vaata reklaami. Ja kui nad ei vaata reklaami, siis nad ei torma vanemate juurde paluma ja vinguma, et nad ostaksid kõige uuemaid hommikusöögi krõbinaid – suhkruga glasuuritud õhku! Missugune tragöödia!

Jah, kuri on tõepoolest „kohe sealsamas”. Mitte ainult meedias, isegi veel palju lähemal – meie mõistuses! Kas see meile meeldib või ei, kas see on meie süü või ei – sellegipoolest on meie mõistus täis kurjuse pilte, mis „liha” (meie patuse olemuse) meelest on vägagi kütkestavad (kiusatusele ahvatlevad). Ja seda hoolimata sellest, et kristlastena teame erinevust patu ja õiguse vahel ja isegi igatseme head. Kristlased peavad mõistma, et ristimine ja uue armastuse ning igatsuse endasse vastuvõtmine ei tähenda iseenesest imelist füüsilist ajusiirdamist. Ei, seesama hallollus on ikka veel sinu kõrvade vahel ja alustab sinu uut kristlase-elu täiusliku raamatukoguga ahvatlevatest piltidest, mis on talletatud tema mälupankadesse. Kurjus on kahtlemata kohe sealsamas. Kristlastel võivad olla vanad pildid mälusoppides, aga kuna nad on läbi teinud muutuse Jeesusega, siis teavad nad ka, et paljudele neist piltidest ei tohi anda vaba esinemisvoli, sest nad võivad tuua kaasa hävitavaid tagajärgi.

Oma pöördumise tõttu igatsevad kristlased teha head. Aga kuna kuri on nii käepäraselt lähedal, siis suudab see panna „liha tõmblema” ilma, et inimene sellest isegi mõelda jõuaks.

Me võime tänada Jumalat, et ka Tema on väga lähedal ja et me võime Temalt abi ja jõudu paluda (ja ka andestust, kui seda vajame). Kristlase elu on kasvamise ja arenemise elu, milles hakkame järjest paremini tunnetama nii Jumala käsu pühadust kui ka enda nõrkust ja vajadust Kristuse ja Tema õiguse järele.